Gabriel Bengtsson Oxenstierna
Krahv Gabriel Bengtsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (18. märts 1586 Lindholmeni mõis, Roslagen, Uppland – 12. detsember 1656 Edsberg, Sollentuna) oli Rootsi riiginõunik, riigitallmeister ja poliitik.[1]
Sündis Lindholmeni (Lindholmens slott) ja Mörby (Mörby slott) vabahärra, Ekebyholmi (Ekebyholms slott) härra Bengt Gabrielsson Oxenstierna (u.1547–1591) ja tema esimese naise Sigrid Gustafsdotteriga (sünd. Tre Rosor) (u.1548–1586) pojana. Tema poolvend vabahärra Bengt Bengtsson Oxenstierna (1591–1643) oli aastatel 1634–1643 Ingeri- ja Liivimaa kindralkuberner.
Aastatel 1611 kuni 1617 Tallinna ja Eestimaa asehaldur ja vahemikus 30. august 1645 kuni 4. juuni 1647 Liivimaa kindralkuberner. 26. märtsil 1651 sai ta krahvitiitli ja immatrikuleeriti Rootsi rüütelkonda 1652. aastal krahvisuguvõsana nr. 8 Oxenstierna af Korsholm och Wasa ja samal aastal määrati admiraliteedikolleegiumi presidendiks, Rootsi riigiadmiraliks.[2]
Ta suri Edsbergi lossis ja maeti Fasterna kirikusse (rootsi Fasterna kyrka).
Ta oli Soomes asuvate Korsholmi ja Wasa krahv; Rootsis Mörby ja Lindholmeni vabahärra, ning Rosersbergi härra.
Eesti alal kuulus talle teiste hulgas 1626. aastal kuningas Gustav II Adolfi poolt kingitud Ahja (Aya), Võnnu (Wendohof) ja Vana-Kastre mõis (Altenthurn) koos Väike-Kastrega (Klein-Caster) Võnnu kihelkonnas (Kirchspiel Wendau) Liivimaal.[3] Läti alal 1625 kingitud Krimulda (Cremon) ja Englārte (Engelhardshof), ning 1634 ostetud Aumeisteri (Serbigall) mõis.
Perekond muuda
Abiellus 17. november 1610 Anna Gustafsdotter Banériga (1585–1656), kes oli riiginõuniku ja õuemarssali Gustaf Axelsson Banéri (1547–1600) ja Christina Sture Natt och Dag tütar, ning Per Gustafsson Banéri õde.[4] Abielust sündisid:
- Sigrid Gabrielsdotter Oxenstierna (1612–1651), 1640. aastast hilisema Ingerimaa kuberneri Ture Gabrielsson Oxenstierna af Croneborg (1614–1669) abikaasa, diplomaadi ja Zweibrückeni kuberneri (1697) Gabriel Turesson Oxenstierna (1642–1707) ema
- Christina Gabrielsdotter Oxenstierna (1613–1685)
- Beata Gabrielsdotter Oxenstierna (1615–1689)
- Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1616–1617)
- Margareta Gabrielsdotter Oxenstierna (1617–1653), 1645. aastast Axel Carlsson Sparre (1620–1679) abikaasa[1]
- Gabriel Gabrielsson Oxenstierna (1619–1673), Tallinna linnuses sündinud riiginõunik, riigimarssal
- Anna Gabrielsdotter Oxenstierna (1620–1691), 1658. aastast feldmarssal Christoph Delphicus von Dohna (1628–1668) abikaasa
- Maria Eleonora Oxenstierna (1621–1623)
- Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702), riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner (1662–1666)
- Catharina Gabrielsdotter Oxenstierna (1624– peale 1695)
- Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1626–1693), riiginõunik, kindralmajor, maamarssal
Viited muuda
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 482–483
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 7".
- ↑ Hagemeister, Heinrich von (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk. 39.
- ↑ "Oxenstierna Family Website: Gabriel Bengtsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (1586–1656)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 3. aprillil 2009.
Välislingid muuda
- Elulugu (1888), lk. 509–510 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
- Elulugu (1906), lk. 248–249 Svenskt biografiskt handlexikon (rootsi keeles)
- Sugupuu
| Eelnev Anders Larsson Botilast |
Eestimaa kuberner 1611—1617 |
Järgnev Anders Hästehufvud |
| Eelnev Vabahärra Erik Ryning |
Liivimaa kindralkuberner 1645—1647 |
Järgnev Vabahärra Erik Stenbock |