Fuzz
Fuzz-efekt (ingl k mõra, hämu) on eriline äärmusliku moonutuse, täpsemalt ülevõimenduse (ingl k distortion või overdrive) tüüp, mille algselt lõid kitarristid, kasutades vigaseid seadmeid (nt ületüüritud elektronlampseadmeid, mida on alates 1960. aastatest jäljendatud mitmete "fuzzbox" efektipedaalidega).
Moonutusefekt leiutati algselt 1950. aastatel, kui (lamp)kitarrivõimendit mängiti nii valjusti, et võimendi ei suutnud puhtalt heli tekitada, kuid heli oli moonutatud. Lisaks võidakse kasutada katkist või läbitorgatud kõlarielementi, mis moonutab heli veelgi. Moonutus muutus peagi kitarristide seas nii populaarseks efektiks, et arendati välja omaette kitarriefektipedaal juba võimendisse mineva signaali ületüürimiseks. Hiljem on välja töötatud erinevad moonutusefektid, et tekitada soovitud moonutatud heli isegi vaiksema helivaljuste juures.
Transistorvõimendi ületüürimiselemisele on omane nelinurklainekujuline moonutus: transistorvõimendi rõhutab Fourier' jada paarituid kordajaid, muutes heli mootorsaega sarnaseks. Transistorvõimendi ei kompresseri signaali nii pehmelt kui lampvõimendi, vaid järgib signaali lainekuju kuni katkestuspiirini ja lõikab seejärel amplituudi tipud järsult täielikult ära. Tulemuseks on terava nurgaga lainekuju, mis meenutab nelinurklainet.