Futuur

Futuur on tehing ja väärtpaber, mille puhul on lepingupooltel kohustus osta või müüa kindlat alusvara varem kokkulepitud ajal, hinnaga ja kohas. Futuur kuulub tuletisinstrumentide hulka, mille hind sõltub alusvara hinna muutusest.

Üldiselt kasutatakse futuure lühiajaliselt teenimaks tulu turukõikumistest päeva jooksul, kuid on võimalik ka pikemaajaline positsioon. Futuur on väga suure finantsvõimendusega instrument. Tegemist on riskantse tehinguga, mida ei soovitata vähekogenud turuosalistele, kellel on vähe teadmisi ja puudub distsipliin.

Futuuri olemus

Futuurleping on olemuselt nagu forward-leping, aga standardiseeritud. See tähendab, et kõik tingimused peale börsihinna on kindlaks määratud. Erinevalt forward-lepingust ei pea futuurlepingu osaline olema kursis teise poole krediidivõimega, sest leping ei sõlmita omavahel, vaid arvelduskojaga (enamasti börsiga). Arvelduskoda garanteerib nii ostjale kui müüjale, et tehing tehakse.

Futuuri ostjal on kohustus osta alusvara tulevikus varem kindlaks määratud hinnaga. Futuuri ostja soetab alusvaras pika positsiooni, futuuri müüjal on lühike positsioon. Alusvara võib olla kaup (nisu, oder, sojaoad, apelsinimahl, sealiha, mais), metall (kuld, hõbe), nafta, gaas, välisvaluuta, elekter, aktsiaturu volatiilsus (CBOE volatiilsusindeks VIX) või finantsvara (fikseeritud tulususega väärtpaberid, aktsiaindeks).

Futuuriks peab nii müüja kui ka ostja kontol olema piisav tagatis. Futuur on riskantne tehing, mille puhul on kaotus ja võit ettearvamatud. Börsipäeva lõpus hinnatakse futuur turuväärtuse põhjal ümber. Samal päeval lisatakse kontole kas päeva jooksul tekkinud kasum või arvatakse maha kahjum. Futuuri puhul saab üsna väikese tagatisega soetada suuri positsioone. Futuuripoolte kasumid tasakaalustavad üksteist. Näiteks juhul, kui eelmise börsipäevaga võrreldes futuurihinnad kasvasid, teenis futuuri ostja kasumit ja müüja sai kahjumit. Futuurihindade langus aga toob futuuri ostjale kahjumit ja futuuri müüjale kasumit.

Enamik futuuridega kauplejaist müüb oma ostud või ostab müüdud alusvara enne tasaarveldust tagasi. Nii saavad nad kaubelda suuremate kogustega ja võtta suuremaid riske, et teenida suuremat kasumit kui vaid esialgse futuuriga.

Futuurlepingu saab lõpetada, kui sulgeda positsioon enne tähtaja lõppu. Seda saab teha futuuri müüja, kui ta sõlmib sama lõppkuupäevaga nii-öelda vastupidise lepingu, mis puudutab sama kogust sama alusvara. See tähendab, et kui varem oli poolel müügifutuur, siis ta ostab ostufutuuri või vastupidi. Sellisel juhul lõppevad mõlemad futuurlepingud. Börsi arvelduskoda saab tasaarvelduse käigus lõpptulemuse, mille futuuri omanik peab järgmisel päeval realiseerima.

Futuuriliigid

• Indeksifutuur on levinuim futuuriliik. Kaup on indeksi väärtus punktides: investor eeldab, et tulevikus on indeks kerkinud varem loodetud tasemele. Populaarseimad indeksifutuurid on Nasdaq 100 futuur (NQ) ja S&P 500 futuurid (SP ja ES);
• aktsiahindu järgiv futuur (SSF);
• toorainefutuur, millega kaubeldakse viimasel ajal üha enam. Enim kaubeldakse naftafutuuriga (QM), kuid on nii kulla- (YG), hõbeda- (YS), sealiha- (PB), maisi- (YC) kui ka nisufutuur (ZW).

Futuuri omadused

Aegumine on futuuri üks põhiomadusi. Futuurleping kestab kindla ajani ja sellele järgneb enamasti rahaline tasaarveldus, kuid võimalik on ka füüsiline tasaarveldus. Näiteks on Eesti LHV panga vahendusel kaubeldavate futuuride tasaarveldus rahaline ja vahetustehing tehakse ainult valuutafutuuride puhul. Tihti lõppevad futuurlepingud kvartali viimasel kuul.

Finantsvõimendus on futuuride teine omadus. Futuurlepingu eest ei pea tasuma kogu summat. Futuuri puhul on tähtis, et kliendi kontol oleks piisav tagatis katmaks võimalikku kahjumit. Üldiselt on tagatiseks 2–10% futuurlepingu väärtusest. Futuuri tagatise minimaalse suuruse määrab börs, millel futuuridega kaubeldakse. Näiteks nafta (QM) futuurleping maksaks 2016. aasta mai andmetel kokku 46 500 USA dollarit (naftafutuuri hind 93 dollarit korrutada 500 ehk naftafutuuri kordajaga). Sellisel juhul peaks naftafutuuri ostja kontol olema vähemalt 3200 dollarit tagatist. Siinkohal tuleb arvestada turuseisuga: kui turg on ebastabiilne (suured hinnatõusud ja -langused), siis võib börs tõsta tagatismäärasid. Nii võib 3000 dollari suurusest tagatisest olla järgmisel päeval tekkinud 9000 dollari suurune tagatisnõue.

Futuuri kordaja (multiplier) näitab, kui palju suureneb futuuri väärtus, kui alusvara hind tõuseb ühe rahaühiku võrra. Iga futuuri puhul on kordaja erinev. Näiteks on naftafutuuri kordaja 500, mis tähendab, et kui nafta hind tõuseb 1 dollari võrra, siis suureneb naftafutuuri väärtus 500 dollari võrra.

Kasumit või kahjumit hinnatakse ümber iga päev. Futuuri soetushind muutub ja muutuse alusel lisatakse kontole päeva lõpus kasum või arvatakse maha kahjum. Kasumi või kahjumi suuruse saab, kui lahutada futuuri algsest hinnast päeva lõpu hind.

Näiteks kui klient ostab naftafutuuri hinnaga 93 dollarit ja järgmisel päeva õhtul on sulgemishind 95 dollarit, siis on futuuri hind tõusnud 2 dollari võrra. Et saada teada selle päeva kasum, korrutatakse hinnamuutus naftafutuuri kordajaga: 2 x 500 = 1000 dollarit.

Futuuri kasutamise põhjused

Futuuri kasutatakse

• spekulatiivsel eesmärgil. See tähendab, et kaupleja on alusvara hinna tõusus kindel, soovib sellele panustada ja saada finantsvõimendust. See on riskantne ja võib tuua kaasa suuri kahjumeid, kuid ka kasumeid;
• riski maandamise eesmärgil. Selleks on futuur väga sobiv. Riskimaandaja ostab riskide katteks vastupidise sisuga futuure. Sellega ei piirab ta võimaliku tulu, aga ka kahjumi suurust. Näiteks kasutatakse seda meetodit valuutaturul. Ostes euro ja dollari kursi liikumist jälgiva futuuri, kindlustab investor end dollari väärtuse vähenemisest tuleva kahjumi vastu, saades futuuri hinna tõusust kasu;
• riskide juhtimise eesmärgil. See on paljude portfellihaldurite eesmärk, sest aitab vähendada ebasoodsa turuliikumise mõju portfellile. Kui portfellihaldur ei soovi turulanguse korral vähelikviidseid positsioone sulgeda, siis võib ta futuuride kaudu turu langusele panustada.

Futuurikauplemise riskid

Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Tegemist on väga suure finantsvõimendusega tuletisinstrumendiga. Kuna futuuride puhul toimub arveldus iga päev, võib kaotada suuri rahasummasid väga lühikese ajaga. Futuuridega kauplemisel võib tekkida kahjum, mis on kontol olevast rahasummast suurem. Samuti võib futuurlepingu lõppemise järel tekkida lisakohustusi või täiendavaid kulutusi. Enne futuuridega kauplemist tasub tutvuda futuurikauplemise reeglistikuga (näiteks CBOT-i omaga). Eriti tasub tähelepanu pöörata vigade ja trahvide peatükkidele.

Futuuriturgudel ei ole lihtne edukas olla. Selleks on vaja tasakaalukust ja head otsustusvõimet. Paljud futuuridega kauplema hakanud inimesed on üllatunud, kui kiiresti võib tekkida kahjum.