Frottola

Frottola on 14.–16. sajandi itaalia ilmaliku laulu tüüp, mis oli populaarne 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul. Frottola oli enamasti lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään. Frottola't peetakse madrigali otseseks eelkäijaks.

Termin muuda

Sõna "frottola" on kasutatud katusterminina teatud tüüpi muusikaliste kompositsioonide kohta, mõned neist erilise teksti vormiga, nagu Sitsiilia ja Toscana strambotto^[1], oda ja barzelletta.

Vorm muuda

Frottola'd olid enamasti neljahäälsed. Nagu muuski 16. sajandi rahvalikuks pretendeerivas muusikas, domineeris ka frottola'tes ülemise hääle meloodia, teised hääled täitsid saatehäälte eesmärki ning neid võis mängida ka pillidega. Muusika oli akordilise ülesehitusega ja selge 3/4 või 4/4 meetrumiga. Häälte meloodiate ulatused olid väikesed ja need kordusid sageli.

Frottola tekstid olid tavaliselt piiratud kirjandusliku väärtusega, vormilt tüüpiliselt kuuerealised salmid koos neljarealise refrääniga, millel oli sama muusika kui salmil.

Frottola lihtne muusikaline vorm oli taotluslikus kontrastis selle ajastu pigem keeruka vokaalmuusikaga. 1530. aastate paiku hakkas frottola't seltskonnamuusikas asendama madrigalide laulmine.

Kasutamine muuda

Frottola oli kõrgkihi muusika, ehkki viisideks võeti mõnikord rahvalikke meloodiaid. Isabella d’Este patronaaži all õitses frottola viljelemine Mantua õukonnas ja sai populaarseks ka mujal Põhja-Itaalia õukondades, eriti Ferraras ja Urbinos. Tuntuim frottola-tekstide autor oli Serafino dell'Aquila (surnud 1500). Kuulsaimad frottola'id kirjutanud heliloojad olid Bartolomeo Tromboncino (surnud 1535) ja Marchetto Cara (surnud 1530. aastatel). Vahel kirjutas sama autor nii muusika kui ka sõnad^[2].

Vormilt frottola'd, ehkki mitte nendeks nimetatud, on ka Josquini mõned ilmalikud kompositsioonid, nagu "El Grillo", "Scaramella va alla guerra" või vaimulik "In te Domine speravi".

Trükised muuda

Erinevalt Firenze canto carnascialesco'dest on enamik tänaseni teada frottola'id ilmunud trükituna^[3]. Ottaviano Petrucci, esimene trükkal, kes teadaolevalt kasutas liigutatavaid trükitüüpe muusika kirjapanemiseks, trükkis Veneetsias ajavahemikus 1504–1514 11 raamatut frottola'id. Neist raamatuist pärineb suur hulk frottola'id kirjutanud heliloojate nimesid, kellest polegi suurt muud teada, nagu Giacomo Fogliano, Filippo de Lurano või Rossino Mantovano.

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ https://www.britannica.com/art/strambotto
↑ https://www.britannica.com/art/frottola
↑ K. H. Wörner. Geschichte der Musik: ein Studien- und Nachschlagebuch. Vandenhoeck & Ruprecht, 1993

Välislingid muuda

[1] ttps://www.britannica.com/art/strambotto

[2] ttps://www.britannica.com/art/frottola

[3] K. H. Wörner. Geschichte der Musik: ein Studien- und Nachschlagebuch. Vandenhoeck & Ruprecht, 1993

[1]

[2]

[3]