Friisi saared on saarestik Põhjameres Hollandi ja Saksamaa põhjarannikul ning Taani läänerannikul.

Friisi saarte asendikaart

Saari eraldab mandrist Waddenzee. Nad on madalad ja kaetud luidetega.

Saared jagunevad Põhja-Friisi, Ida-Friisi ja Lääne-Friisi saarteks.

Saarte kogupindala on 1047,5 km² ja neil elab kokku umbes 81 300 inimest. Suuremad saared on Texel, Rømø ja Sylt. Hollandi Friisi saarte pindala on 405,2 km² ja seal elab 23 872 inimest. Saksa Friisi saarte pindala on 448,52 km² ja seal elab 53 296 inimest.

Peamine majandusharu on turism.

Viimase jääaja jooksul, mis lõppes umbes 12 tuhat aastat tagasi, oli kogu Põhjameri ja ümberkaudsed mandrijääga kaetud. Merevee tase oli sel ajal Põhjamere kandis 60 meetri võrra madalam kui tänapäeval ja suurem osa Põhjamerest oli kuiv maa. Pärast jääkatte sulamist tõusis meretase ja enamik Põhjamerest muutus mereks. Meri jõudis praeguse rannajooneni 7 tuhat aastat tagasi. Tõus kandis suured liivakogused rannikule ja see tekitas düünid. Katkematu düünide rida ulatus Belgiast Taanini.

Seejärel jätkus meretaseme langus Läänemerel ja kerge meretaseme tõus Põhjamerel. Meri ei tunginud peale natukesehaaval, vaid nii-öelda suurte hüpetega. Kui meri mõnelt poolt läbi düünide murdis, ujutati üle suur maa-ala düünide taga. Endised düüniosad muutusid saarteks. Lõuna pool toimus see varem ja liikus pikkamööda põhja poole. Taanis murdis meri kaldakindlustustest läbi 15. sajandil, uhtus suure osa maismaast merre ja võttis enda alla suure os seni kuivana püsinud maast. Sageli tõid need mere vallutused endaga kaasa inimohvreid, vahel tuhandete kaupa.

Friisi saared Saksamaal ja Hollandis liiguvad aeglaselt itta: saare lääneosast uhub meri maad ära ja idaossa kannab seda järjest juurde. Sajandite jooksul on paljud majad ja isegi terveid külasid merre kadunud.