Friesoythe
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2018) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2018) |
Friesoythe (saterlandi friisi keeles Ait või Äit) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cloppenburgi kreisis.
| Friesoythe | |
|---|---|
|
| |
  | |
| Pindala |
247 km² (2017)[1]  |
| Elanikke |
22 945 (31.12.2022)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 53° 1′ N, 7° 52′ E |
 Valla asend Cloppenburgi kreisis | |
Linn paikneb Soeste jõel, umbes 25 km Cloppenburgist loodes ja 30 km Oldenburgist edelas.
Linna pindala on 247,14 km². 31. detsembril 2015 elas seal 21 918 inimest.
Ajalugu muuda
Friesoythe jagab mitmekesist kultuuri Alam-Saksi ajaloos. Paljud saksa, anglosaksi, hollandi, idafriisi, taani ja rootsi kultuuri mõjud on märkimisväärsed linnas ja linlastel. Linnas on suur hulk katoliiklasi ning väike hulk kalviniste ja luterlasi. See oli 18. sajandil Oldenburgi hertsogkonna osa ja ka Prantsuse keisririigi võimu all.
Teine maailmasõda muuda
Pikemalt artiklis Friesoythe hävitamine
Aprillis 1945 sai Friesoythe linn tunda 4. Kanada diviisi rünnaku täisjõudu kindral Christopher Vokesi juhtimisel. Enamus linna 4000 elanikust oli umbes 11.–12. aprillil 1945 ümberkaudsetesse maapiirkondadesse kolinud.
Linna kaitses umbes 200 langevarjurit 7. Saksa Parašütistide diviisi Raabe pataljonist. Need parašütistid tõrjusid 13. aprillil Ülemjärve rügemendi esimese rünnaku. Ülemjärve rügement kaotas kaks surnutena ja 19 haavatutena. Saksa kaotused pole teada.
Vokes käskis rünnakut jätkata järgmisel päeval Kanada Argylli ja Sutherlandi (Printsess Louise'i) mägilastel kolonelleitnant Frederick E. Wigle'i juhtimisel. Rünnak läks hästi, kui Argyllid kindlustasid linna kell 10.30. Kuid kell 8.30 üllatas väike rühm Saksa sõdureid Wigle'i taktikalist peakorterit, tappes Wigle'i ja mitu sõdurit. Leitnant Alan Earp elas üle pead läbistanud kuuli.
Vokes käskis kohe kätte maksta.
Argyllide üksused ja sõdurid käivitasid omaalgatuslikult Friesoythe süütamise kättemaksuks oma koloneli surma eest, kuid pärast Vokesi antud otsest käsku pandi linn süstemaatiliselt põlema leegiheitjatega, mis olid monteeritud vedukitele. Killustikku kasutati kreisiteede tugevdamiseks diviisi tankidele. Saksa hinnangute kohaselt hävitati 85–90% linnast, tehes sellest ühe kõige laastatuma linna Saksamaal sel ajal. Argylli ja Sutherlandi mägilasi ning Ülemjärve rügementi autasustati lahingukuulsusega "Friesoythe".
21. sajand muuda
Friesoythe on kasvanud külast väikeseks linnaks ning seal leidub traditsioonilises ja moodsas stiilis Saksa arhitektuuri, Bauhausi, viktoriaanliku stiili, renessansi ja barokkstiili ehitisi. Linna on asunud suured rahvusvahelised ettevõtted, mis annavad linnale tänapäevase välimuse ja elava tunde. Haigla, kool, bussi ja rongiteenus, terviseteenus on kõik kesklinnas kättesaadavad. Linnal on hea kommunikatsioon ja taristu ning paljud ameerikasakslased, poolakad ja venelased on lõimunud linna rahva hulka.
Tuntud inimesi muuda
- Heinrich Totting von Oyta (u. 1330–1397), teoloog ja filosoof, Viini ülikooli katoliikliku teoloogiafakulteedi kaasasutaja
- Wilhelm Abeln (1894–1969), Saksa talunik ja poliitik, Oldenburgi Landtagi liige
Viited muuda
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.