Friedrich Wilhelm Ederberg

Friedrich Wilhelm Ederberg (18. juuni (vkj)/ 30. juuni 1859 Kavastu mõisavald, Haljala kihelkond, Virumaa[1]2. mai 1939 Tartu) oli praost ja Eesti ärkamisaja tegelane. Ta oli tegev Eesti Kirjameeste Seltsis ja Eesti Aleksandrikooli peakomitees.[2] Ederberg oli esimese eesti korporatsiooni Vironia (registreeritud Eesti Üliõpilaste Seltsina) asutajaid aastatel 1881–1883.

Friedrich Wilhelm Ederberg

Elulugu muuda

Ederberg õppis aastatel 18721879 Tallinna Kubermangugümnaasiumis ja 18791883 Tartu Ülikoolis usuteadust. 1884. aastal sooritas ta Riias konsistooriumieksami. Prooviaasta oli ta Ernst Sokolowsky juhendamisel Vändra Martini koguduses. Õpetajaks ordineeris ta 23. juunil 1885 Pärnu Niguliste kirikus kindralsuperintendent Heinrich Girgensohn.[3]

Aastatel 1885–1902 oli Ederberg Saaremaal Kaarma koguduse õpetaja, Kaarma õpetajate seminari direktor ja usuteaduse õpetaja. Seejärel teenis ta aastatel 1902–1927 Kambja kogudust. Aastatel 1919–1926 oli ta Võru ja 1926–1928 Valga praostkonna praost.[3]

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema esimene abikaasa Julie Wilhelmine Ederberg (neiupõlves Elens; 1861–1897) oli Saaremaa esimene naisluuletaja. Abielust sündis viis last, sealhulgas poeg Ernst (arhitekt ja muinsuskaitsja) ning Hermann (Hargla ja Koeru koguduse õpetaja).[3]

7. augustil 1897 abiellus ta Lydia Thomsoniga (1878–1951). Laulataja oli pruudi vend Konstantin Thomson. Sellest abielust sündis poeg Bruno Ederma (Lääne-Nigula ja Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja).[3]

Tema tädipoeg Heinrich Bauer oli haridustegelane ja koolijuht, Eesti Vabariigi haridusminister Konstantin Pätsi esimeses valitsuses (19211922) ning Riigikogu II koosseisu liige (19231926).[5]

Viited muuda

  1. EELK Haljala koguduse personaalraamat. Eesti Rahvusarhiiv, EAA.1224.1.236. Leht 264p
  2. Jaan Roos. Ühe lahkunud kultuuritegelase teest ja tööst. Eesti Kirjandus nr 5, mai 1939, lk 193–198
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Kristjan Luhamets. Friedrich Wilhelm Ederberg – 150. Eesti Kirik, 10. juuni 2009
  4. Teenetemärkide kavalerid. Vabariigi Presidendi Kantselei. Kasutatud 15.08.2010
  5. Kristjan Luhamets. Kambja kihelkonna ajalugu. Ilmamaa. Tartu 2011. Lk 216

Välislingid muuda