Fraseologism
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2008) |
Fraseologism on ühele keelele omane püsiväljend, muutumatu ja tõlkimatu sõnaühend, mille aluseks on metafoor või võrdlus.[1] Üldlevinud määratluse järgi koosneb fraseologism vähemalt kahest sõnast. Näiteks vihma valab nagu oa varrest, kleit nagu mustlase tulekahju, läks nagu keravälk. [2]
Fraseologismid on:
- tegusõnalised, näiteks auku pähe rääkima;
- nimisõnalised, näiteks Egiptuse nuhtlus;
- omadussõnalised, näiteks kasimata suuga;
- määrsõnalised, näiteks heast peast, üle pea ja kaela;
- hüüdsõnalised, näiteks säh sulle kooki moosiga [3]
Fraseologismide põhijooned muuda
- Fraseologism on tähenduslikult kokkusulanud püsiühend (nt puru silma ajama), mis moodustab terviku ja on keeleliselt üldtuntud. Näiteks eesti keeles saab öelda keelt peksma, aga ei saa öelda keelt kolkima.
- Fraseologismi sisuline tähendus on olulisem kui grammatilise liigendatus, näiteks pead murdma, võrdle leiba murdma.
- Fraseologismide püsivus on suhteline ja vastupanuvõime ajale erinev, näiteks tänapäeval ei kasutata triibulised püksid füüsilise karistusviisi tähenduses. [4]
Fraseoloogia on universaalne keelenähtus, mis esineb kõigis keeltes. Fraseologismide hulk ei ole lõpmatu, arvatakse, et neid ei ole palju üle 10 000. Oma päritolult võib fraseologism olla algupärane või laenuline, sh ka tõlkeline ja vahendajakeele kaudu tulnud. Eesti keeles on näiteks suur hulk väljendeid piiblist ning saksa ja ka vene keelest. [5].
Terminoloogia ja liigitus muuda
Folkloristikas räägitakse kõnekäändudest ning keeleteaduses fraseologismidest, mõlema puhul peetakse silmas mitmesõnalist tarindit, mis võib, kuid ei pruugi olla süntaktiline tervik.[6] Idioomid moodustavad fraseologismidest suurima rühma. „Eesti keele käsiraamatu“ järgi (2007:679) on idioom fraseologismi liik, mis on tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Näiteks südant puistama. Südant (laiali) puistata (maapinnale) ei saa, sellel tegevusel puudub tähendus. Õpetus fraseologismidest on fraseoloogia. Sama mõiste (fraseoloogia) tähendab ka fraseologismide kogumit ehk teatavale keelele või kasutajaskonnale omaseid väljendeid või keelekasutust [7]
Viited muuda
- ↑ Sõnaveeb: fraseologism
- ↑ Eesti keele käsiraamat 2007. Toimetanud M. Erelt, T. Erelt, K. Ross. 3., täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
- ↑ Asta Õim, 2001. Mööda eesti fraseoloogiamaastikku liikudes. Oma Keel 2, 19-25
- ↑ Feliks Vakk 1970. Suured ninad murdsid päid… Tallinn: Valgus
- ↑ Asta Õim, 2001. Mööda eesti fraseoloogiamaastikku liikudes. Oma Keel 2, 19-25
- ↑ Renate Pajusalu, 2009. Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
- ↑ https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/fraseologism/1
Kirjandus muuda
- Anneli Baran, 1999. Fraseoloogilistest liitsõnadest. Mäetagused 27. Eesti Folkloori Instituut.
- Maret Jürgenson, 2020. Fraseologismide mõistmine ja selle muutumine. Magistritöö. Tallinna Ülikool