Vikipeedia

Franz Kafka

tšehhi ja austria prosaist

Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linn Austrias) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke.

Franz Kafka 1906. aastal
Franz Kafka (1923)

Kafka eluajal ilmus temalt vaid üksikuid novelle ja esseesid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.

Elukäik muuda

Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe Hermann Kafka (1852–1931) pojana. Tema ema Julie (1856–1934) oli rikka kaupmehe tütar ja saanud rohkem haridust kui abikaasa.[1] Franz oli perekonna kuuest lapsest vanim[2], tema kaks venda surid lapsena ja kolm õde holokaustis aastatel 1942–1944. Lapsepõlves oli Franz üsna üksildane[3]. Mõlemad vanemad olid äripäevadel kodust ära tööl ning lapsi kasvatasid peamiselt üsna tihti vahetuvad guvernandid ja teenijad. Kafka isa oli autoritaarne ja nõudlik[4], ema vaikne ja tagasihoidlik.[5] Isa domineeriv iseloom mõjutas märkimisväärselt Kafka loomingut.[6]

1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi.[7] Õppekeel oli seal saksa keel, kuid Kafka oskas rääkida ja kirjutada ka tšehhi keelt[8][9], mida koolis samuti õpetati. Ta sai selles väga häid hindeid[10], kuid ei pidanud oma tšehhi keelt soravaks, kuigi rääkis saksa keelt tšehhi aktsendiga.[11][9]

Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat, kuid astus siiski Praha ülikooli. Esialgu õppis ta kaks nädalat keemiat, kuid seejärel vahetas eriala ja hakkas õppima õigusteadust.[12] Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. Pärast aastast kohustuslikku juurapraktikat kohtu juures töötas ta aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali. Aastatel 1908–1922 töötas Kafka poolriiklikus Böömi Kuningriigi Tööliskindlustusseltsis (Arbeiter-Unfall-Versicherungs-Anstalt für das Königreich Böhmen). 1917. aasta augustis diagnoositi tal tuberkuloos. Kafka käis korduvalt sanatooriumiravil, kuid ta tervis ei paranenud ja 1. juulil 1922 jäi ta pensionile.

1923. aasta septembris asus Franz Kafka elama Berliini, kus ta tegutses vabakutselise kirjanikuna. Kuid ta tervis halvenes ning 1924. aasta märtsis oli ta sunnitud Prahasse tagasi pöörduma. Sama aasta aprillis läks ta ravile Austriasse Kierlingi sanatooriumi, kus ta ka suri.

 
Felice Bauer

Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.

Looming muuda

Franz Kafka loomingus on seotud realism ja fantastika[13] ning suur tähtsus on sümbolil ja allegoorial. Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses.

Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine.

Teosed muuda

Novellid muuda

  • "Metamorfoos" (1915)
  • "Otsus" (1916)
  • "Karistuskoloonias" (1919)
  • "Maa-arst" (1919)
  • "Näljakunstnik" (1924)

Eesti keeles on ilmunud lühiproosavalimikud "Aruanne akadeemiale" (tõlkinud ja eessõna: August Sang, LR 1962, nr 40), "Öösel" (tõlkinud ja järelsõna: Mati Sirkel, LR 1983, nr 27) ja koondkogu "Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood" (tõlkinud Mati Sirkel, Ilvi Liive, Krista Läänemets, August Sang, saatesõna Walter Benjamin, sari "20. sajandi klassika", Varrak, Tallinn 2002, 704 lk).

Romaanid muuda

  • "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004)
  • "Loss" (1926; eesti keeles 1987)
  • "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006)

Kõik kolm romaani on ilmunud väljaandes "Ameerika. Protsess. Loss", tõlkinud August Sang ja Mati Sirkel, toimetanud Lembe Hiedel, järelsõnad Max Brod ja Mati Sirkel, Eesti Raamat, Tallinn 1987, 656 lk, mis sisaldab lisadena ka romaanidest välja jäänud fragmente.

Kirjad muuda

Päevikud muuda

  • "Päevikud 1910–1923". Välja andnud ja järelsõna: Max Brod. Tõlkinud Mati Sirkel. Kirjastus Verb, Tallinn 2009, 456 lk

Kafka looming Eesti teatris muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Gilman, Sander (2005). Franz Kafka. London: Reaktion Books. ISBN 978-1-881872-64-1., pp. 20–21.
  2. ↑ Hamalian, Leo (1974). Franz Kafka: A Collection of Criticism. New York: McGraw-Hill. ISBN 978-0-07-025702-3., p. 3.
  3. ↑ Brod 1960, p. 9.
  4. ↑ Brod 1960, pp. 15–16.
  5. ↑ Brod 1960, pp. 19–20.
  6. ↑ Brod 1960, pp. 15, 17, 22–23.
  7. ↑ Corngold, Stanley (2004). Lambent Traces: Franz Kafka. Princeton, New Jersey: Princeton University Press. ISBN 978-0-691-11816-1., p. xii.
  8. ↑ Hawes, James (2008). Why You Should Read Kafka Before You Waste Your Life. New York: St. Martin's Press. ISBN 978-0-312-37651-2., p. 29.
  9. ↑ 9,0 9,1 Sayer, Derek (1996). "The Language of Nationality and the Nationality of Language: Prague 1780–1920 – Czech Republic History". Past and Present (Oxford) 153 (1): 164, pp. 164–210.
  10. ↑ Kempf, Franz R. (Summer 2005). "Franz Kafkas Sprachen: "... in einem Stockwerk des innern babylonischen Turmes. .."". Shofar: an Interdisciplinary Journal of Jewish Studies (West Lafayette, Indiana: Purdue University Press) 23 (4): 159, pp. 159–160.
  11. ↑ Koelb, Clayton (2010). Kafka: A Guide for the Perplexed. Chippenham, Wiltshire: Continuum International Publishing Group. ISBN 978-0-8264-9579-2., p. 12.
  12. ↑ Diamant, Kathi (2003). Kafka's Last Love: The Mystery of Dora Diamant. New York: Basic Books. ISBN 978-0-465-01551-1., pp. 36–38.
  13. ↑ French, M., Jackson, S. Jokisuu, E. (2010) 'Diverse Engagement – Drawing in the Margins'

Allikad muuda

Kirjandus muuda

Raamatud muuda

Artiklid, esseed muuda

  • Nigol Andresen, "Ühe tõlketeose puhul" ("Protsess" eesti keeles 1966) – Looming 1967, nr 4, lk 631–633
  • Roger Garaudy, "Kafka" (tõlkinud Henno Rajandi) – väljaandes: F. Kafka, "Protsess" (tõlkinud August Sang), LR, 1966, nr 40–43, lk 179–232
  • Linnar Priimägi, "Inimene Franz Kafka" – Edasi 9. juuli 1983, nr 157, lk 4
  • Igor Gräzin ja Igor Issajev, "Õiguse müüdist" ("Protsess" juristi pilgu läbi) – Looming 1987, nr 2, lk 223–229
  • Günter Grass, "Kafka ja tema täideviijad". Tõlkinud Mati Sirkel – raamatus "Valik" I (esseid maailmakirjandusest), LR 1987, nr 25/26, lk 88–101
  • Hannu-Pekka Lappalainen, "Lapse kodu ja päranditomp. Märkmeid Franz Kafkast". Soomekeelsest käsikirjast tõlkinud Tiiu Kokla. Looming 1990, nr 6, lk 833–843
  • Thomas Mann, "Looja auks: Franz Kafka ja Loss". Tõlkinud Vilja Kiisler – Akadeemia 1994, nr 8, lk 1623–29
  • Hasso Krull, "Kafka eesti kirjanduses" – Looming 1999, nr 11, lk 1719–27; sama H. Krulli raamatus "Millimallikas", Vagabund, Tallinn 2000, lk 75–89
  • Jorge Luis Borges, "Kafka ja tema eelkäijad" – raamatus: J. L. Borges, "Valik esseid", tõlkinud Ruth Lias. Vagabund, Tallinn 2000, lk 129–134
  • Mati Sirkel, "Orva-aastad: valik ees-, vahe- ja järelsõnu tõlgetele ning mõned lehelood". Tuum, Tallinn 2004, lk 37–99 (5 artiklit Kafkast)
  • Walter Benjamin, "Franz Kafka kümnendaks surma-aastapäevaks". Tõlkinud Mati Sirkel – raamatus: W. Benjamin, "Valik esseid", Tallinn, LR 2010, nr 26–29, lk 65–93

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Franz_Kafka&oldid=6507453"