Francesco Albani
Francesco Albani (1578 Bologna – 1660 Bologna) oli itaalia maalikunstnik.
| Francesco Albani | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
1578 Bologna |
| Surnud |
1660 Bologna |
| Rahvus | itaallane |
| Tegevusala | maalikunst |
Albani isa oli siidikaupmees, kes tahtis, et tema poeg saaks samuti kaupmeheks, kuid 12-aastaselt sai Albanist õpipoiss flaami maneristliku kunstniku Denis Calvaerti juures. Seal tutvus ta Guido Reniga, kes oli temast 3 aastat vanem. 1595 said temast ja Renist niinimetatud Caracci Akadeemia õpilane. Akadeemiat juhatas Caraccide perekond: Annibale, Agostino ja Ludovico Caracci. Nende ateljees õppisid paljud Bolognast pärit kunstnikud, lisaks Albanile ja Renile Domenichino, Lucio Massari, Giovanni Battista Viola, Giovanni Lanfranco, Giovanni Francesco Grimaldi, Pietro Faccini ja Remigio Cantagallina.
Rooma paavst oli 1592–1605 Clemens VIII, kes oli sündinud Ippolito Aldobrandini nime all. Tema ajal saavutas Rooma linn halduses stabiilsuse ja paavst patroneeris kunste. Paavst oli pärit Urbinos asuvast Firenze perekonnast, mis oli abielude kaudu seotud Emilia-Romagna ja Farnesedega, sest Parma hertsog Ranuccio I abiellus 7. mail 1600 paavsti tütre Olimpia Aldobrandini vanima tütre Margherita Aldobrandiniga. Nii Parma kui ka Bologna kuulusid Emilia-Romagnasse ning seetõttu pole üllatav, et kui Ranuccio vend kardinal Odoardo Farnese pidi kunsti tellima, siis eelistas ta tellida Bolognas elanud Caraccidelt.
1600 kolis Albani Rooma. Caracci stuudio valmistas seal Farnese palee freskosid ja Albani sai freskode loomisel tööd. Albani sai Caraccide kõige tuntumaks õpilaseks. Annibale Caracci kavandite põhjal ning Lanfranco ja Sisto Badalocchio abiga valmistas ta 1602–07 freskod Meie Püha Südame Emanda kirikus (Nostra Signora del Sacro Cuore) ja 1606–07 Mattei palees (Palazzo Mattei di Giove). 1609 valmistas ta suure laemaali tollases Giustiniani palees, tänapäeva Odescalchi palees teemal "Phaetoni langus ja jumalate nõukogu" ning selle tellis Vincenzo Giustiniani, kes oli ka Caravaggio patroon. Hiljem valmistas ta selles palees veel kaks freskot teemal "Joosepi elu". 1612–14 valmistas ta freskod Santa Maria della Pace kirikus, mis ehitati ümber Pietro da Cortona juhtimisel. 1616 maalis ta kardinali Fabrizio Verospi tellimusel Via del Corsol asuvas Veraspi palees laefreskod teemal "Apollo ja aastaajad".
Pikapeale kujunes Albanil välja võistluslik suhe Guido Reniga, keda paavst samuti tugevalt toetas. Reni oli lõppkokkuvõttes edukam ja Kvirinaali palee kabeli ehitamisel töötas Albani tema alluvuses.
Albani kõige tuntumad teosed põhinevad müütidel. San Sebastiano fuori le Mura kirikus asuvad tema freskod "Püha Sebastian" ja "Maarja taevassevõtmine". Samuti kuuluvad tema teoste hulka "Magav Venus", "Diana suplemas", "Nõjatuv Danae", "Galatea meres" ja "Europa pullil". Talle omistatakse ka oforti "Dido surm".
Albani kõige kuulsamad õpilased on Carlo Cignani, Andrea Sacchi, Francesco Mola ja Giovanni Francesco Grimaldi.
Hoolimata sellest, et ta sai Roomas suuri tellimusi, pöördus ta 1625 pärast oma naise surma tagasi sünnilinna, kus abiellus teist korda. Bolognas keskendus ta peamiselt maastikumaalile.
Teosed muuda
- "Mercurius ja Apollo" (umbes 1624, Rooma, Galleria Nazionale d'Arte Antica)
- "Keerubite tants" (Danza degli amorini) (1630. aastad, Milano, Pinacoteca di Brera)
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Francesco Albani |