Françoise Hardy

Françoise Hardy
Françoise Hardy
	Françoise Hardy (1969)
Sünninimi	Françoise Madeleine Hardy
Sündinud	17. jaanuar 1944 (80-aastane); Pariis, Prantsusmaa
Stiilid	prantsuse pop; yé-yé; šansoon;
Tegev	1962–2018
Plaadifirma	Disques Vogue; Sonopresse; Warner Bros.; Pathé-Marconi; Flarenasch; EMI; Virgin; Parlophone;

Françoise Madeleine Hardy (sündinud 17. jaanuaril 1944 Pariisis) on Prantsusmaa endine laulja ja laulukirjutaja.

Eeskätt melanhoolsete sentimentaalsete ballaadide poolest tuntud Hardy tõusis 1960. aastate alguses esile yé-yé-laine ühe juhtfiguurina. Lisaks prantsuse keelele laulis ta ka inglise, itaalia ja saksa keeles. Tema karjäär kestis enam kui viiskümmend aastat ja ta andis välja üle kolmekümne stuudioalbumi.

Lauljana debüteeris Hardy 1962. aastal Prantsuse plaadifirma Disques Vogue'i all ja saavutas kohese edu lauluga "Tous les garçons et les filles". Mõni aasta hiljem kaugenes ta rock'n'roll 'ist ning suundus 1964. aastal salvestama Londonis, kus ta laiendas oma kõlapilti selliste albumite abil nagu "Mon amie la rose", "L'amitié", "La maison où j'ai grandi" ja "Ma jeunesse fout. le camp...". 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses töötas ta koos selliste laululoojatega nagu Serge Gainsbourg, Patrick Modiano, Michel Berger ja Catherine Lara.

1988. aastal ilmunud "Décalages" pidi jääma tema viimaseks albumiks, kuid kaheksa aastat hiljem naasis ta albumiga "Le danger", mis oli mõjutatud kaasaja alternatiivrokist. Järgmiste albumitega naasis ta endale omase maheda stiili juurde. 2010. aastatel ilmusid tema kolm viimast stuudioalbumit: "La pluie sans parapluie", "L'amour fou" ja "Personne d'autre".

1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas Hardy Monacot lauluga "L'amour s'en va" ning saavutas viienda koha.

2021. aastal teatas Hardy, et tema tervis on halvenenud ja et vähiravi mõjude tõttu ei saa ta enam laulda.^[1]

Näitlejana mängis ta Prantsusmaa filmides "Château en Suède" (1963) ja "Une balle au cœur" (1966) ning Hollywoodi filmis "Grand Prix" (1966). Lisaks oli ta mitme moemaja modell.

Lauljakarjääri kõrvalt on Hardy tegelenud astroloogiaga ning ta on andnud välja mitu astroloogiaalast raamatut.^[2] 2008. aastal andis ta välja autobiograafia "Le désespoir des singes... et autres bagatelles", millest sai Prantsusmaal bestseller, kui seda müüdi üle 250 000 eksemplari.^[3]

Aastatel 1981–1988 oli ta abielus laulja ja laululooja Jacques Dutronciga. Neil oli juba enne abiellumist poeg Thomas, kellest sai samuti muusik.

Hardy on üks kõige edukamaid Prantsusmaa lauljaid ning teda peetakse jätkuvalt oluliseks figuuriks nii prantsuse popmuusikas kui ka moes.

Viited muuda

↑ Locoge, Benjamin (28. märts 2021). "Françoise Hardy : "Mes chansons m'aidaient à supporter mes douleurs"". Paris Match (prantsuse). Vaadatud 22. mail 2021.
↑ Hardy, Françoise (2007) [1987]. "Introducción". L'astrologie universelle [La astrología universal] (eBook) (hispaania). Barcelona: De Vecchi Ediciones. ISBN 978-8431535810. Vaadatud 6. mail 2021.
↑ Cormier, Sylvain (17. november 2012). "Françoise Hardy, d'amour dévorée, d'amour nourrie". Le Devoir (prantsuse). Vaadatud 12. mail 2021.

[parismatch21-1] Locoge, Benjamin (28. märts 2021). "Françoise Hardy : "Mes chansons m'aidaient à supporter mes douleurs"". Paris Match (prantsuse). Vaadatud 22. mail 2021.

[HardyAtrologia-2] Hardy, Françoise (2007) [1987]. "Introducción". L'astrologie universelle [La astrología universal] (eBook) (hispaania). Barcelona: De Vecchi Ediciones. ISBN 978-8431535810. Vaadatud 6. mail 2021.

[ledevoir12-3] Cormier, Sylvain (17. november 2012). "Françoise Hardy, d'amour dévorée, d'amour nourrie". Le Devoir (prantsuse). Vaadatud 12. mail 2021.

[1]

[2]

[3]