Fossa
Fossa (Cryptoprocta ferox) on sugukonda Eupleridae fossa perekonda kuuluv kiskja.
| Fossa | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Eupleridae |
| Perekond |
Fossa Cryptoprocta |
| Liik |
Fossa |
| Binaarne nimetus | |
|
Cryptoprocta ferox Bennett, 1833 | |
 | |
Fossa elab Madagaskari saarel ja on saare suurim imetaja pärast seda, kui temaga samasse perekonda kuuluv hiidfossa umbes tuhande aasta eest välja suri.
Tema tüvepikkus on 61–76 cm ja saba pikkus umbes 66 cm[2]. Fossa kaalub 5,5–8,6 kg ja isased on emastest suuremad.
Madal tihe roostepruun karvastik katab nii keha kui saba. Jalad on lühikesed, pikkade ja teravate sissetõmmatavate küünistega[2]. Oma kehaehituselt ja üldilmelt meenutab fossa suurt kassi, kelle ökoloogilist nišši ta Madagaskaril täidab.
Fossad eelistavad mägiseid vihmametsi ja varjulisi kohti. Nad tegutsevad ka puudel. Neid kohtab kuni 2 km kõrgusel mägedes.
Fossad peavad jahti öösiti ja magavad päeval. Öösiti ründab ta leemureid lausa puu otsas ja püüab muidki loomi, kaasa arvatud kodusea põrsad ja kanad[2]. Mõnikord murrab fossa rohkem kui süüa jaksab[2]. Ühe uurimuse kohaselt moodustavad fossa toidust 94% selgroogsed, sealhulgas leemurid üle poole, tenrekid 9%, sisalikud 9% ja linnud 2%. Ülejäänud loomadest hõlmavad enamuse maod, putuktoidulised ja närilised. Linde püüab ta üksnes maapinnalt. Mõnevõrra sööb ta selgrootuid. 5% toidust moodustavad seemned, aga seni pole teada, kas seemned satuvad fossa sisse seemneid söönud leemurite söömisega või veevajaduse rahuldamiseks söödud puuviljadega. Kui on valida, eelistab ta suuremat saaki väiksemale. Fossa on ainus Madagaskari kiskja, mis suudab jahti pidada kõigile leemuriliikidele, ehkki suurimad neist moodustavad fossa massist kuni 90%. Saagi keskmine suurus sõltub oluliselt elukohast, olles mägedes 40 g, kuivades metsades 480 g ja vihmametsas üle 1 kg.
Nad elavad üksikult, erandiks on paaritumise aeg, mil nad 4–8-isendiliste salkadena koos elavad. Sel ajal minetavad nad oma tavalise ettevaatlikkuse ja võivad muutuda agressiivseks.[2]
Tehistingimustes poegivad fossad detsembri lõpul. Pesakonnas on tavaliselt 2 poega. Vastsündinu mass on umbes 100 g. Silmad avanevad neil 12. elupäeval, pesast väljuvad nad esimest korda 45 päeva vanuselt. Emapiima saavad nad kuni 4 kuud, ehkki liha hakkavad juba varemgi sööma.[2]
Esimest korda kirjeldas fossat teaduslikult Edward Turner Bennett 1833. Looma teaduslik nimi tuleb vanakreeka sõnadest "krypto-", mis tähendab 'peidetud', ja "prokta", mis tähendab 'pärak'. See nimi viitab asjaolule, et looma pärak ei ole nähtav. Liiginimi ferox tähendab ladina keeles 'metsik'. Looma nimi enamikus maailma keeltes, sealhulgas eesti keeles, tuleb malagassi keelest (fossa).
Bennett paigutas fossa tsiibetkaslaste hulka. Aeg-ajalt on hiljem paigutatud teda ka kaslaste sekka. Siiski tuleneb sarnasus kaslastega pigem sanasest eluviisist ja on konvergentset laadi. 1993 tõestati DNA analüüsi abil, et fossa on lähemalt sugulane mangustitele kui kassidele.
Malagassid jagavad fossad kaheks: punasteks ja mustadeks. Teadlased pole musti fossasid leidnud, kuid on usutav, et leidub melanootilisi, üleni musti isendeid. Malagasside silmis on must fossa eraldi liik, punasest märksa suurem, kuid niisuguse liigi olemasolu tuleb pidada ebatõenäoliseks. Need jutud võivad käia mälestuste kohta hiidfossast, mis tuhatkonna aasta eest välja suri. Malagassid on teatanud ka valgetest, nähtavasti albinootilistest isenditest.
Malagassid ei salli fossat, pidades teda ahneks ja agressiivseks. Mõned kardavad fossaliha söömist, uskudes, et need halvad omadused tulevad selle inimese sisse, kes fossaliha sööb. Siiski tunnistati uuritud 14 külast 8 külas, et aeg-ajalt fossat süüakse. Fossadele jahti ei peeta, aga sigade ja kanade kaitseks paigaldatakse lõkse, kuhu fossad aeg-ajalt satuvad.
Esimest korda paljunesid fossad tehistingimustes 1974 Montpellier' loomaaias. Järgmisel aastal, kui kõigis maailma loomaaedades kokku oli veel kõigest 8 fossat, omandas ühe neist Duisburgi loomaaed. Selles loomaaias käivitus edaspidi edukas fossade paljunemise programm ja tänapäeval pärineb enamik loomaaiafossasid Duisburgi asurkonnast.
Fossa kultuuris muuda
Animafilmis "Madagaskar" on pahalasteks fossad. Filmis tegutsevad fossad karjana, mis ei vasta tegelikkusele.
Viited muuda
- ↑ Hawkins, F. (2016). Cryptoprocta ferox. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Loomade elu", 7. kd., lk. 264
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Fossa |