Folkunga suguvõsa
Folkunga suguvõsa ehk Folkungid, teise nimega Bjälbo suguvõsa, on Rootsi keskaegse kuningasuguvõsa hilisem nimi. Folkunga suguvõsasse loetakse isa liini pidi Bengt Snivili järeltulijad. Tal oli kolm tuntud poega, Birger, Magnus ja Karl. Folkunga suguvõsa liikmeid ei tohiks segi ajada Folkungidega, mis oli kuningavõimu vastu korduvalt mässu tõstnud poliitiline rühmitus.
Suguvõsa tavatsetakse jaotada mitmeks haruks. Folkunga suguvõsaks loetakse üldiselt seda haru, mis sai alguse Birger jarlist ja tema järeltulijatest.
Folkunga suguvõsa suri välja 14. sajandi lõpus pärast Erik Valdemarsson (nooremat).
Nimi muuda
Folkunga suguvõsa olevat nime saanud Folke Filbyteri järgi. Ajaloolased pole aga suutnud tõestada tema olemasolu. Nime Folkunga andis neile aastal 1616 Johannes Messenius, kes tugines 15. sajandist pärit kirjalikele allikatele. Tema allikate kohaselt põlvnesid nii Birger jarl kui ka tema poliitilised vastased folkungarid esiisast, kelle nimi oli Folke.
Tihti väidetakse, nagu oleks Folkungari näol tegemist "parteiga". Seda kinnitas esimesena Rolf Pipping, hiljem on väidet toetanud Erik Lönnroth. See arusaam rajaneb võrdlusel Norra oludega ning seal esinevate nimetustega "kuvlungar" ja "ribbungar".
Nimi Bjälbo suguvõsa kujunes Ida-Götamaal asuva Bjälbo maavalduse järgi. See nimi on mõneti adekvaatsem, kuna Bjälbo mõis on kõige varasem teadaolev mõis suguvõsa valduses. Samas on nimi Folkunga suguvõsa enam kinnistunud ajalooteaduslikku, eriti keskaegsete sugupuude uuringuid käsitlevasse kirjandusse. Seega on mõlemad nimed põhimõtteliselt õiged. Suguvõsa ise ei kasutanud enda kohta aga kumbagi nime.
Sugupuu muuda
Järgnev skeem kujutab vaid Folkungide sugupuu kuninglikku haru. Kõrvalharud on märgitud katkendliku joonega. Kuningad ja valitsenud kuningannad on märgitud rõhutatult. Isikud, kelle ajalooline olemasolu on kaheldav, on märgitud küsimärgiga.