Fath Ali-šahh
Fath Ali-šahh Kadžaar (Qajar, Kajar; pärsia keeles فتح على شاه قاجار ; 1771–1834) oli teine Kadžaaride dünastiast pärinev Iraani šahh. Valitses aastatel 1797–1834. Tema isa oli Hossein Qali-khaan, vend Kadžaaride dünastia rajaja Aga Muhammad-khaan.
Teme õige nimi oli Baba Khan, kuid ta krooniti šahhiks Fath Ali-šahhina.
Fath Ali-šahhi ajal õitses kunstitegevus, eriti maal. Tekkis omaette Kadžaari koolkond, mis esindas põhiliselt naivistlikku portreemaali.
Täiendas etiketti ja võttis kasutusele "Tāj-i-Kīyānī" (pärsia keeles تاج كيانى ), Kayani Krooni.
1804. aastal hõivas Venemaa Gruusia ning algas Iraani-Venemaa sõda. Iraan palus abi Suurbritannialt, millega sõlmiti leping pärast Napoleoni langust. Suurbritannia keeldus abist, sest soovis ära hoida Prantsusmaa kallaletungi Venemaale. Iraan küsis abi ka Prantsusmaalt ja saatis Napoleoni juurde saadikud, kes kirjutasid alla Finkensteini rahule. Prantsusmaa oli juba valmis Iraani aitama, ent ootamatult sõlmis Napoleon Venemaaga rahu. Sel ajal saabus Iraani šoti diplomaat John Malcom ja lubas abi, kuid hiljem muutis Suurbritannia valitsus meelt ja soovitas Iraanil taanduda. Vene väed hõivasid 1813. aastal Tabrizi ja Iraan pidi loovutama Golestāni.
Teine sõda algas 1826. aastal ja lõppes 1828. aastal Turkmanchai rahuga, mis andis Venemaale suuri eesõigusi.
Hilisem elu muuda
Fath Ali-šahh võttis oma teenistusse palju kunstnikke ja kirjanikke, et luua raamat sõdadest Venemaaga, saades selleks inspiratsiooni Firdausi eeposest "Shāhnāmeh". Loodud "Šahanšahnamad" peavad paljud Kadžaaride ajal kirjutatud raamatutest huvitavaimaks.
Kui Fath Ali-šahhi poeg Abbaz Mirza suri, määras ta oma pojapoja Mohammed Mirza kroonprintsiks. Aasta hiljem suri ka Fath Ali ise.
Isiklikku muuda
Fath Ali-šahhil oli 158 naist ja 260 last. Temast on tehtud vähemalt 25 portreed, millel ta on äratuntav pika musta habemega, mis ulatus nabani.