Föhr (põhjafriisi keeles Feer, taani keeles Før) on Saksamaale kuuluv saar Põhjameres, üks Põhja-Friisi saartest.

Föhri asendikaart
Satelliidipilt saarest

Föhr asub Saksamaa suurimast Põhjameres olevast saarest Syltist kagus ja Amrumist kirdes. Need kaks saart kaitsevad Föhri tormide eest ja Föhri kutsutakse sellepärast roheliseks saareks.

Saare pikkus idast läände on 12 km, põhjast lõunasse 6,8 km ja pindala on 83 ruutkilomeetrit. Ta on pindalalt Saksamaa 5. saar. Friisi saartest on ta pindalalt Hollandile kuuluva Texeli, Taanile kuuluva Rømø ja Saksamaale kuuluva Sylti järel neljandal kohal. Rannajoon on liigestumata.

Saar on madal, kõrgus kuni 13 meetrit. Saarest rõhuv enamik on vähem kui 2 meetrit kõrgel merepinnast ja osa saarest on merepinnast allpool, kõrgemad kohad on lõunarannikul. Piki rannikut asuvad umbes 2 meetri kõrgused düünid, mis kaitsevad saare keskosa mere eest.

Ajalugu muuda

Föhri ala oli asustatud juba neoliitikumis. Siis ta polnud veel saar. 7. sajandil saabusid sinna friisid ja rajasid oma asulad. Millal see kant Taani võimu alla läks, pole teada, kuid Valdemar II ajal oli ta Taani osa ja jäi selleks kuni 1864. aastani, mil Saksamaa selle vallutas ja annekteeris.

Kuni 16. jaanuarini 1362 oli Föhr isegi mitte poolsaar, vaid osa mandrist, mille piir jooksis tänapäeva Sylti ja Amrumi lääneservast. Tänapäeva Föhri ala ühendas merega jõesuu, mis meretõusu ajal muutus laheks. Kuid sel päeval tabas Põhjamere lõunarannikut tohutu torm, mis ujutas üle palju maad, uhtus pinnase koos sellel olevate majadega ära ning muutis Föhri, Amrumi, Sylti, Strandi ja teisi endisi kõrgemaid kohti saarteks.

1526 jõudis saarele luterlus. Reformatsioon toimus 1530.

Kuni 11. oktoobrini 1634 asus Föhrist edelas Strandi saar, siis ujutas torm selle üle ja uhtus pinnase merre, nii et saarest on tänapäeval alles üksnes kõrgeimad kohad Pellwormi ja Nordstrandi saar.

1842 valis Taani kuningas Christian VIII Föhri oma suveresidentsiks. Sellest ajast peale muutus turism Föhri jaoks tähtsaks.

1920 korraldati Saksamaa ja Taani piirialadel rahvahääletus selle kohta, kust peaks kulgema piir. Föhri saare elanikud hääletasid Taanisse kuulumise poolt, aga et Taanile lähemal olevad piirkonnad hääletasid Saksamaale kuulumise poolt, ei hakatud Föhrist Taani enklaavi tegema, vaid saar jäeti Saksamaale.