Evald Kree

Eesti tennisist ja jäähokimängija ning treener ja sporditegelane

Evald Kree (11. juuni 1918 Tallinn5. märts 1995 Tallinn) oli Eesti tennisist ja jäähokimängija ning treener ja sporditegelane.

Evald Kree (1992)

Ta lõpetas 1937. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Ta õppis aastatel 1942–1944 Moskvas Kehakultuuri Keskinstituudis, lõpetas 1948. aastal TPI majandusteaduskonna ja 1954. aastal kaugõppes Tartu Riiklikus Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Kaitses 1965. aastal TRÜ-s kandidaaditöö "Tennis. Õpik pedagoogikakandidaadi kraadi taotlemiseks" ja sai pedagoogikakandidaadi kraadi. Töötas 1966. aastast TPedI kehakultuuriteaduskonnas õppejõuna (1970. aastast dotsent).

Oli aastatel 1992–1995 Eesti Olümpiakomitee liige.

Sportlasena muuda

Tuli kuuel spordialal Tallinna koolinoorte meistriks.

Tennis muuda

Tennisega tutvus 1932 Hiiu väljakutel, treenima hakkas 1933 Kalevi Tenniseklubis Eduard Hiiopi õpilasena.

1937 kaasati ta Eesti tennisekoondisse, 1938 oli Eesti kolmas reket. 1939 oli ta kõigis kolmes mänguliigis Eesti meistrivõistluste finalist ning sai mõlemas paarismängus kuldmedali. Kokku sai ta Eesti meistrivõistlustelt 1939–1940 viis medalit.

Võitis paarismängus koos Ottomar Alasega Nõukogude Liidu meistrivõistlustel 1945 hõbeda ning 1944 ja 1946 pronksi. Eesti NSV meistrivõistlustel võitis 1944–1956 17 medalit, sealhulgas paarismängudes 6 kulda. Võistles 36 korda Eesti ja Eesti NSV koondises (1937–1949).

Jäähoki muuda

Kuulus aastast 1936 ka Eesti jäähokikoondisse, oli 1937 Tallinna Kalevi meeskonnas Eesti meister.

1946, 1948 ja 1949 oli Dünamo meeskonnas Eesti NSV meister, osales 1947–1951 dünamolasena A-grupis Nõukogude Liidu meistrivõistlustel.

Korvpall muuda

Korvpallis sai 1937 NMKÜ meeskonnas Eesti meistrivõistlustel hõbeda.

Võrkpall muuda

Võrkpallis oli Dünamo meeskonnas 1948 Eesti NSV karikavõitja, sai 1944–1947 Eesti NSV meistrivõistlustel kaks hõbedat ja ühe pronksi ning tegutses ka võrkpallikohtunikuna (vabariiklik kategooria).

Tennisetreeneri ja -tegelasena muuda

Oli 1945–1995 Dünamo tennisetreener, rajas oma koolkonna.

1957–1983 oli Eesti NSV koondise ja 1957–1963 ka Nõukogude Liidu koondise treener. 1964 ja 1966 konsulteeris ka Soome koondise mängijaid.

Propageeris tennist nii sõnas, kirjas kui ka pildis. Avaldas tenniseõpikuid ja tegi koos Hans Roosipuuga õppefilmi. 1946–1989 oli ta Tennisesektsiooni/-föderatsiooni presiidiumi liige ja aseesimees, 1989–1995 Tenniseliidu asepresident.

Õpilasi muuda

Leo Kivi, Harry Kalamäe, Talvi Märja, Eerik Kedars, Jaak Parmas, Helgi Ustav, Tiiu Parmas, Toomas Leius, Jaak Simson, Liidia Nurme, Aita Põldma.

Teoseid muuda

  • 1951 "Tennis". Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn
  • 1962 "Tennis". Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn
  • 1972 "Tennisisti ABC". Eesti Raamat. Tallinn
  • 1978 Õppefilm "Tennis". Režissöör Hans Roosipuu. Tallinnfilm
  • 1986 "Mängime tennist". Eesti Raamat. Tallinn
  • 1988 "Tänapäeva tennis". Artiklite kogumik. Koostaja Karl Tamjärv, toimetaja Evald Kree. Eesti Raamat. Tallinn
  • 1995 Richard Evans. "McEnroe: biograafia". Järelsõna Evald Kree. Olympia. Tallinn

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema tütar on tennisetreener Aita Põldma, üks tütrepoeg on tennisist Jaak Põldma, teine tütrepoeg on jalgrattur Raido Kodanipork.

Kirjandus muuda

  • Pekka Erelt. "Evald Kree – akrobaat ja intellektuaal tenniseväljakul". Eesti Ekspress, 13. juuni 2013. Lk 36–37

Välislingid muuda