Eva Braun

Eva Anna Paula Hitler (sünninimega Eva Braun; 6. veebruar 1912 München – 30. aprill 1945 Berliin) oli Adolf Hitleri armuke, Berghofi perenaine, kaks päeva ka Hitleri ametlik abikaasa.

Eva Braun oma šoti terjeri ja Adolf Hitler oma koera Blondiga Berghofi terrassil (Obersalzberg) 14. juunil 1942

Arhiivikaadrid Eva Braunist ja Adolf Hitlerist

Elulugu

Eva Braun oli kooliõpetaja Friedrich Brauni ja Franziska Kronbergeri kolmelapselise pere teine tütar. Brauni vanemad olid pärit austatud Baieri perekonnast. Tema vanem õde oli sündinud 1908. aastal ja noorem õde Margarete (Gretl) sündis aastal 1915. Gretl abiellus hiljem Hitleri lähedase kaastöötaja Hermann Fegeleiniga. Eva sai lütseumihariduse ning õppis ühe aasta nunnakloostri kaubanduskoolis, kus tal olid keskmised hinded.

Suhe Adolf Hitleriga

17-aastaselt alustas ta tööd Müncheni fotostuudios (Schellingstrasse 50), olles Heinrich Hoffmanni (natside ametlik fotograaf) abiline, teise allika kohaselt laborant.

1929. aastal kohtus ta kontoris Adolf Hitleriga ning poetas Hitleri tasku armastuskirja. Koos käidi küll söömas ja kinos, kuid tema kõrvalt flirtis Hitler ka Hoffmani tütre Henriettaga. Leutheusser, 56:2003) 1931. aastal Brauni ja Hitleri suhted tugevnesid ning nad elasid koos Hitleri korteris Münchenis.

Eva Braun olevat tundnud end suhtes kohati meeleheitlikult, selle kasuks räägivad kaks enesetapukatset. 1932. aastal lasi ta endal püstolist kaela läbi. (Leutheusser, 58:2003) 1935. aasta mais neelanud ta ettekavatsetult tablette: ta arvutas välja, et enesetapuks piisab 25 veronaalitabletist. Sel korral jõudis appi Eva õde. (Leutheusser, 59:2003)

Hitler ostnud talle leevenduseks villa Müncheni äärelinna.

Hitleri toetas Evat, nii olevat ta õhtusöögi lõppedes korduvalt ulatanud ümbriku rahaga. Hitler kinkis Evale šoti terjeri ja maja Bogenahuseni linnajaos. (Leutheusser, 59:2003) Tõenäoliselt pärinesid Eva pärandusena märgitud kuid muutuste käigus konfiskeeritud kallihinnalised ehted, nende hulgas teemant(id), ka Hitleri poolt.

1935. aastal proovis Braun end teist korda tappa.

Berghofis

Aastal 1936 kolis Braun Hitleri residentsi Berghofi. Berghofis oli ta Hitleri isiklik külaline. Eva Brauni toad asusid Hitleri erakorteri kõrval II. korrusel ja olid väga luksusliku sisustusega.

Personali kuuldes pöördus Hitler Eva poole kui Fräulein Brauni poole, omavahel olles aga nimetanud Hitler Evat Tschapperl'iks (ligikaudses tõlkes 'tobuke' või 'kullake').

Nende suhet ei iseloomustanud autori arvates mitte ainult põlgus vaid ka usaldamatus, lisaks alandas Hitler Eva Brauni ka avalikult.(Leutheusser, 80:2003)

Avalikkuse ees olid koos harva ning vähesed Saksamaal üldse teadsid nende suhtest.

Eva Brauni ja Hitleri suhe oli algselt saladus aga siseringi inimesed taipasid peagi, et Eva on Hitleri elukaaslane või vähemalt mängis ta Obersalzbergis perenaise rolli. (Leutheusser, 77:2003) Ametlike riiklike delegatsioonide ajaks saadeti Eva oma tuppa, kuid sealt filmis ta saabuvaid külalisi salaja.(Leutheusser, 78:2003)

Fräulein Brauni salaja filmitud värvifilmidelt võib leida Albert Speeri, Heinrich Himmleri, Joseph Goebbelsi, Joachim von Ribbentropi, Reinhard Heydrichi ja Karl Wolffi.

Hitleri äraolekul pidanud Eva Braun Hitleri residentsis Berghofis sageli pidusid, neil tarbiti alkoholi ja suitsetati. (Leutheusser, 94:2003)

Eva Braun jätkas kosmeetika kasutamist. (Leutheusser, 97:2003)

Berliinis

1945. aasta aprilli keskel sõitis Eva Berliini. Seal flirtis ta oma õe Gretli abikaasa Otto Hermann Fegeleiniga. Kaasaegsete, sh Hitleri sekretäri Christa Schröderi sõnade kohaselt oli selge, et Hermann meeldis Evale kui mees, selle kinnituseks toob ta Eva elu viimastel nädalatel riigikantselei toas peetud intiimsed peod.(Leutheusser, 83:2003)

15. aprillil 1945, kui Nõukogude armee sõdurid olid jõudnud Berliini lähedale, kolis ta Hitleri Führerbunker'isse ning jäi sinna oma elu lõpuni. Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni.

28. aprilli hilisõhtul abiellusid oma punkris Eva Braun ja Hitler; selle tunnistajateks olid Joseph Goebbels ja Martin Bormann. (Leutheusser, 81:2003) Järgmisel päeval sooritas välkabielupaar enesetapu, purustades kaaliumtsüaniidikapsli, ja Hitler jõudnuv endale veel kuuli pähe lasta. Nende kehad põletati, hiljem leidsid Nõukogude sõdurid Brauni söestunud keha.

Isiklikku

Eva Brauni arst oli Adolf Hitleri ihuarst Theodor Morell. Tema koodnimi oli "Patsient B" ja tema nõudis samu ravimeid kui "patsient A".

Kaasaegsete kirjelduste kohaselt sisaldas Eva Brauni suhe Hitleriga mingit laadi "kehalist armastust", mille headuses olevat Hitler üsna veendunud olnud.

Hitleri ja tema partneri(te) suguühte laadi kohta kindel tõendusmaterjal puudub. Peale sõda olevat Morell lasknud protokollida kuidas "füürer" olla aeg-ajalt arstlikke läbivaatusi ära jätnud varjamaks oma kehal vigastusi, mis viitavat Eva Brauni agressiivsele seksuaalkäitumisele.

Mõningast kohandamist olevat vajanud hormoonravi, kui patsient A sai libiido tõstmiseks testosterooni, siis Braunile manustati menstruatsiooni leevendavaid vahendeid. (Ohler, 151:2017)

Teised temast

Berghofi majavalitseja Herbert Döring: "See ei olnud mingi tõeline..., see ei olnud isegi tõeline sõprus. Hitler kannatas selle all väga, Eva Braun veel rohkem." (Leutheusser, 57:2003) Majavalitseja sõnul oli Eva armukade, meeleheitel, tujukas, torisev, kriitiline. (Leutheusser, 59:2003)

Järellugu

1949. aasta oktoobris kuulutas Müncheni apellatsioonikohtu kolleegium Eva Brauni postuumses menetluses süüdiolevate isikute ringi kuuluvaks. Tema varandus rekvireeriti. Tõendusmaterjalidest selgus, et Eva Braun oli oma varanduse saanud tänu Hitlerile. (Leutheusser, 86:2003)

Eva Brauni ema Franziska Braun suri 1976. aastal 96-aastaselt.

Kirjandus

• Johannes Frank. "Eva Braun". Tõlkinud Hillar Tali. Olion 2007, 320 lk