Vikipeedia

Euroskeptitsism

Euroskeptitsism on kriitiline suhtumine Euroopa Liidusse ja vastumeelsus Euroopa tiheda integratsiooni suhtes. Seda esineb nii parem- kui ka vasakpoolsete poliitiliste jõudude hulgas. Euroskeptikud leiavad, et Euroopa Liit nõrgestab riikide iseseisvust ja suveräänsust ning võib muutuda liitriigiks. Esineb ka arvamusi, et Euroopa Liit on liiga bürokraatlik ja ebademokraatlik.

Euroskeptsismi liigid muuda

Euroskeptitsismi on jagatud kahte liiki, nn pehmeks ja rangeks euroskeptsismiks.

Pehme euroskeptismi esindajad pooldavad riigi kuulumist Euroopa Liitu ja selle olemasolu, kuid on vastu osadele Euroopa Liidu poliitikatele ja Euroopa Liidu liitriigiks muutumisele. Sellesse gruppi kuuluvaks võiks lugeda Euroopa Parlamendi fraktsiooni Euroopa Konservatiivid ja Reformistid.

Teise, nn range euroskeptsismi esindajad on vastu Euroopa Liitu kuulumisele ja ei poolda Euroopa Liidu olemasolu üldse. Tinglikult võiks selle grupi esindajate hulka arvata näiteks Euroopa Parlamendi fraktsiooni Vaba ja Demokraatlik Euroopa ja Eesti Iseseisvuspartei.

Euroopa Liidu riikide kodanike ja poliitikute arvamusest muuda

Toetus Euroopa Liidule erineb oluliselt riigiti. Kõrgeima toetajaskonnaga on Luksemburg ja Holland. Euroopa Liidu suhtes negatiivseimalt on meelestatud Läti, Suurbritannia ja Ungari kodanikud.[1] Soomes on 2011. aastal märkimisväärselt tõusnud toetus eurovastasele erakonnale Perussuomalaiset ('põlissoomlased'). Eurotsooni võlakriisi ajal on paljude riikide, eesotsas Saksamaa ja Prantsusmaa kodanike seas tekkinud arusaam, et eurotsoon ja koguni terve Euroopa Liit ei ole jätkusuutlik ning tuleks tagasi võtta oma rahvusvaluuta. 2010. aasta märtsis ütles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et kui Kreeka majandus kukub kokku, siis on ka euro mõttetu.[2] Prantsusmaa suunalt on tulnud teisigi negatiivseid arvamusi eurotsooni kohta. Näiteks avaldas 2010. aastal Prantsuse üks juhtivaid panku Société Générale arvamust, et euro kollaps on vältimatu.[3] Kirjas investoritele teatas analüütik Albert Edwards: "Mulle näib, et peale ajutise paikamise saavad teised eurotsooni liikmed pakkuda Kreekale väga vähe abi, mille mõju on lühiajaline, kuid lõpuks laguneb eurotsoon vältimatult." 23. novembril 2010 tõdes Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et euro olukord on erakordselt tõsine.[4] 5. detsembril 2010 kirjutas Briti ajaleht, et Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles pärast kohtumist Iiri peaministriga, et Saksamaa kaalub eurost loobumist. Samuti on Poola liidrid avaldanud, et praegu ei ole neil kasulik eurot kasutusele võtta, kuna see raha on ebastabiilne.

Eesti ja euroskeptitsism muuda

Vastuseis Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga sai alguse 1994. aastal Tuleviku Eesti Erakonnas. 1996. aastal loodi esimene otseselt liitumisvastane organisatsioon – Liikumine Ei Euroopa Liidule (LEIEL). Sellest kasvas hiljem välja Eesti Iseseisvuspartei.[5]

Enne ühinemisreferendumit toimunud Euroopa Liidu vastane liikumine oli Katri Vallaste hinnangul üks ulatuslikumaid sotsiaalseid liikumisi Eestis pärast iseseisvuse taastamist. Kuigi eurovastased kuulusid erinevatesse ideoloogilistesse gruppidesse oli osalejail tugevalt välja arenenud ühtsustunne ja ühendatud jõududega töötati mitte ainult referendumi ei-tulemuse, vaid liikumise ideeline põhiraam oli ka vastuseis sotsiaalsele, poliitilisele ja majanduslikule ebaõiglusele ning tegutsemine demokraatia nimel. Kogu liikumise peamine eesmärk oli muuta levinud arvamust, mida süvendas ja rõhutas jah-kampaania, et Euroopa Liiduga ühinemine on ainus võimalik tee. Selle eesmärki sümboliseerib Eesti Kristliku Rahvapartei hüüdlause "Iseseisvalt on võimalik".[5]

Spetsiaalselt liitumisvastase kampaania tegemiseks loodud organisatsioonid[5]
Nimi Lühend Esimees Liikmete arv
Eesti Vabadusliikumine EVL Valter Sääsk <10 liikme
Ühendus Eurodesintegraator – Kalle Kulbok –
Eesti Iseseisvuspartei EIP Vello Leito üle tuhande
Iseseisvus OÜ – Mait Raun u 10
Uurimiskeskus Vaba Euroopa UKVE Martin Helme 10
Liikumine Ei Euroopa Liidule LEIEL Uno Silberg üle 4000
Teabekeskus Oma Riik TOR Anti Poolamets 10

2003. aasta 14. septembril toimus Eestis rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise kohta. Poolt oli 64% ja vastu 33%. Rahvahääletusest võttis osa 64%.[6] Osavõtjate protsent oli 9 kandidaatriigi seas (Küprosel referendumit ei korraldatud) Malta ja Läti järel suurim, kuid poolthäälte osakaal Malta järel kõige väiksem.[5]

Katri Vallaste arvates ei suutnud liitumisvastane kampaania esitada veenvat alternatiivi. Polnud pakkuda näiteks ühtki Kesk- või Ida-Euroopa riiki, kes iseseisvalt suurepäraselt hakkama saaks, võrdlused Šveitsi ja Norraga ning abstraktsemad stsenaariumid jäid aga rahvale kaugeks. Pärast referendumit liitumisvastaste tegevus nõrgenes.[5]

Praegustest erakondadest võib kõige euroskeptilisemaks lugeda Eesti Iseseisvusparteid[viide?]. Ka Rahvaliit on osades küsimustes olnud euroskeptililne, näiteks ei pooldatud Eesti astumist eurotsooni.[viide?]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Eurobaromeetri uuring, 2009. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb71/eb71_std_part1.pdf
  2. ↑ Sarkozy: Kreeka majanduse kokkukukkumine tähendaks euro mõttetust, Eesti Päevaleht, 06.03.2010,
  3. ↑ Prantsuse pank: euro lagunemine on vältimatu, Delfi, 16.02.2010,
  4. ↑ Merkel: euro olukord on väga tõsine, E24, 23.11.2010.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Katri Vallaste (2014). [Euroopa Liiduga liitumise vastane liikumine Eestis], Riigikogu Toimetised, 9, lk 123–128
  6. ↑ Vabariigi valimiskomisjon, http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rh03

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Euroskeptitsism&oldid=6170742"