Etruria (ka: Etruuria) on vanaaja maakond Kesk-Itaalias, Tevere ja Arno jõe vahel.

Etruria alad

Nime on Etruuria saanud etruskide järgi, kes seda 8.–3. sajandil eKr asustasid.

6.5. sajandil eKr olid etruskide linnriigid (Joonia linnade liidu eeskujul asutatud 12 linna liit) Apenniini poolsaare valitsev jõud. Etruuriast laiendasid etruskid oma võimu Po madalikule ning lõuna poole Roomast edasi Latinumisse, Campaniasse ning Korsika ja Elba saarele.

Etruskidel puudus ühtne riik. Linnade liit oli rajatud peamiselt usulisele ühtekuuluvusele ja seega poliitiliselt nõrk. Siiski kuulus linnade liitudele ülemvõim Itaalias. Linnu valitsesid kuningad, hiljem sai suure võimu ka sõjaväelis-preesterlik aristokraatia (lukumoonid), kelle hulgast valiti ametnikke. Nende ametitunnusteks oli purpurpalistusega rüü (toga praetexta), elevandiluust iste (sella curulis) ja teenritest saatjaskond (lictores), kes kannavad vitsakimbu (fasces) sees kirvest, mis sümboliseerib võimu elu ja surma üle.

Umbes 540 eKr võitsid etruskid liidus Kartaagoga kreeklasi merelahingus Alalia juures. Pärast seda valitses etruskide laevastik mõnda aega kogu Vahemere loodeosa merekaubandust.

Ertuskide langus sai alguse pärast 474. aastat eKr, kui sürakuuslased Hieroni juhtimisel purustasid Kyme lähedal etruski laevastiku. Etruskide võimsust murdis latiinide tõus Latinumis ja samniitide tõus Campanias. Põhja-Itaalias surusid etruskidele peale keldid, lõunast tungis peale tugevnev Rooma. Viimane Rooma etruski kuningas Tarquinus kukutati 509 eKr ja aastaks 283 eKr suutsid roomlased etruskid täielikult alistada. Etruskid sulandusid Rooma ühiskonda.

Etruuria hõlmab tänapäeva Toscana ja osaliselt Lazio ja Umbria alasid.

Vaata ka muuda