Balfouri mänd (Pinus balfouriana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Balfouri mänd on väga pikaealine ja aeglase kasvuga. Vanim leitud puu on 3400-aastane lõunapoolse alamliigi austrina esindaja. Põhjapoolse alamliigi balfouriana vanimad leitud puud on ligi 1600-aastased.

Puu kasvab tavaliselt 6–15 m, harva kuni 22 m kõrguseks. Suurima leitud puu kõrgus oli 23 m ja tüve läbimõõt 2,55 m.

Võra on koonilise kuni ebakorrapärase kujuga. Tüvi on sirge või kaldu, korp on üsna paks (5–8 cm), hall kuni punakas või pruunikas, rõmeline. Oksad on kõverad ja võivad olla suunatud nii alla kui üles.

Okkad on viiekaupa kimbus, 1½–4 cm pikad, ülespoole kõverdunud, sinakas- või kollakasrohelised, terava kuni tömpja tipuga, püsivad võrsetel 10–30 aastat. Okaste alumisel küljel on selgesti näha valged õhulõhed.

Balfouri männil eristatakse kahte alamliiki, mille levilad asuvad üksteisest umbes 480 km kaugusel. Loe edasi ... • Arhiiv

... kullerkupu õie ehitus on ebatavaline: need, mis meenutavad kroonlehti, on hoopis eredalt värvunud tupplehed?

... viljapõllul kasvavad äiakad muudavad sellest viljast saadava jahu mürgiseks?

... Anton de Bary avastas, et samblikud koosnevad seentest ja vetikatest?

... metsikuid pipraid levitavad sipelglased?

... osas Suurbritannias ja kogu Iirimaal on pöögid kuulutatud võõrliikideks ja kummagi riigi valitsus on andnud välja juhiseid pöökide hävitamiseks?

... suurim Kolmanda riigi sõjalaev "Bismarck" uputas 24. mail 1940 Suurbritannia suurima sõjalaeva "HMS Hood", hukutades üle 1500 mehe, kuid uputati ise juba kolme päeva pärast, hukutades üle 2000 mehe?