Ernst Moritz Arndt

Ernst Moritz Arndt (26. detsember 1769 Groß Schoritz, Rügen29. jaanuar 1860 Bonn) oli saksa kirjanik ja ajaloolane, Frankfurdi Rahvuskogu liige.

Ernst Moritz Arndt

Arndt õppis aastast 1791 Greifswaldi ülikoolis, aastast 1793 Jena ülikoolis usuteadust, ajalugu, etnoloogiat, loodusteadusi ja filosoofiat. 1801 sai temast Greifswaldi ülikooli eradotsent ja 1806 professor, hiljem töötas ta ajalooprofessorina Bonni ülikoolis.

Poliitiliselt pühendus ta peamiselt sellele, et mobiliseerida inimesi Napoleoni Saksamaa-vallutuse vastu. Selleks kirjutas ta pamflette, mis tõid mõneks ajaks kaasa maapao Rootsis ja Venemaal.

Preisi valitsusega tekkinud vastuolude tõttu pidi ta 1820. aastal professorikohast loobuma. 1840. aastal ta rehabiliteeriti ning 1841. aastal sai ta Bonni ülikooli rektoriks. 1848–1848 oli ta Frankfurdi rahvuskogu, Saksamaa esimese vabalt valitud parlamendi liige.

Hinnangud Arndti tegevusele on vastukäivad: ühed tõstavad esile tema demokraatlikke ideid ning näevad teda kui Saksamaa patriooti keerulistel aegadel, teised iseloomustavad teda natsionalistina ning toovad tema teostest välja antisemiitlikke tendentse.[1]

1933. aastal anti Greifswaldi ülikoolile Preisimaa peaministri Hermann Göringi korraldusel Ernst Moritz Arndti nimi. Hoolimata diskussioonidest jäi see nimi ülikoolile kuni 2018. aasta maini.

Viited muuda

  1. Vaata Christian Staas: Einheit durch Reinheit Die Zeit ONLINE, 24. august 2010