Erika Salumäe
Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. 2010. aastast elab ta Hispaanias.
 Erika Salumäe vastuvõtt Raekoja platsil 1992. aastal. Jaan Künnapi foto | ||||||||||||||||||||||||||||
| Isikuandmed | ||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Riik | Eesti | |||||||||||||||||||||||||||
| Sünniaeg | 11. juuni 1962 | |||||||||||||||||||||||||||
| Sünnikoht | Pärnu | |||||||||||||||||||||||||||
| Sportlaskarjäär | ||||||||||||||||||||||||||||
| Spordiala | trekisõit | |||||||||||||||||||||||||||
| Medalid | ||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||
Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige.
Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu[1], Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu[2] ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president (aastani 2008).
Eesti Koolispordi Liidu presidendina tõi Eestisse koolinoorte võistluse Jean Humbert Cup, mis toimus 25.–30. juunini 2009 Tallinnas ja millest võttis osa üle 500 noore sportlase 26 riigist.
Sportlikud saavutused muuda
Foto: Ave Maria Mõistlik, 11. juuni 2009
Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud.
Maailmameistrivõistlused muuda
1984:
- 2. koht trekisprindis
1986:
- 2. koht trekisprindis
1987:
- 1. koht trekisprindis
1989:
- 1. koht trekisprindis
1995:
- 3. koht trekisprindis
Olümpiamängud muuda
1988. aasta suveolümpiamängud Soulis
- 1. koht trekisprindis
1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas
- 1. koht trekisprindis
1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas
- 6. koht trekisprindis
Poliitikukarjäär muuda
Aastatel 1996–1999 oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond). 2003. aastal lahkus ta Keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. 2004 moodustas ta Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma.[3] Hiljem oli ta volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees.
Ta valiti XI Riigikogu liikmeks, kuid loobus sellest kohast, et töötada Tallinna Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 võttis SDE fraktsioon ta uuesti liikmeks. Selle eest sai ta kirja, kus teda ähvardati füüsilise vägivallaga, nii et Salumäe pöördus kaitseks politsei poole.[4]
Erika on valitud Eesti Vabariigi Riigikokku kolmel korral.
Erika Salumäed poliitikuna on korduvalt segi aetud Erik Salumäega.[5] Tegelikult pole nad üldse sugulased ja nad ei kuulu ka samasse erakonda (Erik on reformierakondlane).
Tunnustus muuda
- 1988 – Elva linna aukodanik
- 2001 – Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk[6]
- 2006 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
- 2016 – Eesti Vabariigi spordipreemia (elutööpreemia)
Isiklikku muuda
Erika Salumäel on tütar Sirli.
Salumäe on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil.[7]
Erika Salumäe sai kingituseks 1988. aasta Souli olümpiavõidu eest maja tookordse Eesti NSV ministrite nõukogu otsuse järgi. 2000. aastal müüs ta selle Nikita Hrushtshovi nimelisele isikule. Alghind oli 3,9 miljonit krooni, kuid lõpphinda ei soovinud Eesti edukaim trekirattur täpsustada.[8] Pirital aadressil Metsavahi tee 24 asunud majas oli üldpinda 330 ruutmeetrit, krunt oli aga 1272 ruutmeetrit suur. Majas oli viis tuba, basseiniga saun, kamin, talveaed, täiskelder ja abiruumid.[9]
2013. aasta oktoobris müüs ta oma medalid ja spordidressid oksjonil maha.
Loomingus muuda
2024. aasta märtsis ilmus teade, et režissöör German Golub valmistab ette Erika Salumäe elust kõnelev spordidraama "Meie Erika".[10]
Viited muuda
- ↑ "Eesti koolisport - üheskoos maailma!"[alaline kõdulink]
- ↑ Erika Salumäe Tallinna linnavalitsuse lehel(arhiveeritud leht)
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 33
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 38
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008 register lk. 478 peab neid samaks isikuks.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1436
- ↑ "Erika Salumäe läheb noa alla"[alaline kõdulink], NaisteMaailm.ee, november 2008
- ↑ "Erika Salumäe maja ostis Nikita Hrushtshov". 24. november 2000.
- ↑ "Erika Salumäe müüb kingitud maja maha". 16. november 1999.
- ↑ ERR, Kristjan Pihl | (13. märts 2024). "Karolin Jürise tulevasest filmirollist Erika Salumäena: see on suur füüsiline pingutus". ERR. Vaadatud 10. aprillil 2024.
Kirjandus muuda
- 2002 Urmas Ott. „Surplace“ (portreeraamat Erika Salumäest)
- 2009 Ene Veiksaar. "Jääda ellu" (elulooraamat Erika Salumäest). Menu Kirjastus.
- "Raamatus on avameelne tagasivaade Erika elust lastekodus, olelusvõitlusest tütarlastekoloonias ja NSV Liidu koondises. See raamat sisaldab ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja rännakuid poliitika telgitagustesse".[viide?]
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Erika Salumäe |
- Biograafia ESBL-is