Liivimaa rüütelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
57. rida:
=== Liivimaa maanõunike kolleegium ===
[[Liivimaa maanõunike kolleegium]] oli rüütelkonna kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Maanõunikke oli algul 6, hiljem 12. 1710–1721 olid kaks maanõunikku püsivalt ametis Riias [[kindralkuberner]]i juures, hiljem täitis nende ülesandeid üks niinimetatud [[resideeriv maanõunik]], kes ajas jooksvaid ülesandeid ja vahetus [[rotatsioon]]i korras 3 kuu tagant. Liivimaa Maanõunike Kolleegium kui aadli alaline täidesaatev organ alustas tegevust 1634 ja koosnes algselt 6, hiljem 12 liikmest, maanõunikust. Karl XI poolt Liivimaale määratud kindralkubernerile 1678 antud juhistes oli nõue pidada maanõunikega nõu kõigis provintside tsiviil- ja sõjalistes küsimustes. Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna [[kantselei]], maanõunike kolleegiumi statistikabüroo, aadli maa[[Vaeslastekohus|vaeslastekohtud]], ülem[[kirikueestseisja]]d ja kreisivalitsused.
=== Rüütelkonna kantselei ===
Rüütelkonna kantselei juht rüütelkonna sekretär pidas kirjavahetust, protokolle ja Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi dokumentatsiooni.
*1643, Paul von [[Helmersen]], Liivimaa rüütelkonna sekretär<ref>[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=185 Paul von Helmersen, Amet Liivimaa rüütelkonna sekretär], Andmebaas "Aadlivapid Ajalooarhiivis"</ref>/maasekretär <ref>[[Ilmar Tammisto]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2019/04/Ilmar_Tammisto_magistritoo.pdf Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634 – 1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine], Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu 2017, lk 60</ref>
*Kaspar [[Ceumern]] (1613-1692<ref>[https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=40315 Ceumern Kaspar]</ref>)
*[[Christoph Adam von Richter (1694–1758)|Christoph Adam von Richter]], Liivimaa rüütelkonna sekretär<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000558,00178.html?prozent= Christoph Adam von Richter], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1929, s. 169</ref>.
*Johann von [[Schultzen]] (1676−1746), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*Christoph von [[Richter]] (1713–1762), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*Gustav Wilhelm von [[Budberg]] (1727–1769), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*Erich Johann von [[Meck]] (1727−1771), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*1774–1786, [[Christoph Adam von Richter]] (1751–1815), Liivimaa rüütelkonna sekretär
* Georg Sebastian [[Anhorn von Hartwiss]] (1783−1843), Liivimaa rüütelkonna sekretär
* Nikolai Ernst Bartholomäus Anhorn von Hartwiss (1793−1860), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*1860–1862, [[Otto Moritz von Richter|Otto Moritz Arthur von Richter]] (1824–1892), Liivimaa rüütelkonna sekretär <ref>[https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=40551 Otto Moritz Arthur von Richter], [[Eesti biograafiline leksikon|Eesti biograafilise leksikon]]i täiendusköide, 1940, lk 276</ref>
*1862, Johann Georg Moritz von [[Grünewaldt]] (1827–1873), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*vabahärra Goswin Woldemar von Budberg (1809–1880), Liivimaa rüütelkonna sekretär
*1884– , [[Hermann von Bruiningk]], Liivimaa rüütelkonna sekretär
*1899–1902, Parun [[Theodor von Richter]] (1852–1925), Liivimaa rüütelkonna sekretär
Rüütelkonna [[notar]] valvas tavaliste notarikohuste täitmise kõrval ka rüütelkonna kassa üle.
| |||