Beeta1-retseptor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{PEALKIRI:Beeta<sub>1</sub>-retseptor}}
[[Pilt:2Y03 (ADRB1 bound to isoprenaline).png|pisi|β<sub>1</sub>-retseptori ning seondunud agonisti isoprenaliini kolmemõõtmeline struktuurimudel kristallstruktuuri andmete põhjal]]
'''Beeta<sub>1</sub>-retseptor''' ehk '''β<sub>1</sub>-retseptor''' on üks [[rakumembraan]]i [[valk]] ([[integraalne membraanivalk]]), üks [[beetaretseptor]]eid.
 
Seda aktiveerib [[hormoon]] [[adrenaliin]] ja see vahendab muu hulgas adrenaliini toimet [[süda]]mele. β<sub>1</sub>-retseptor on [[beetablokaator]]ite sihtmärk.
 
== Levik loomariigis ==
Beeta<sub>1</sub>-retseptor on [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Seda on tõestatud nii [[kalad]]el, [[kahepaiksed|kahepaiksetel]], [[roomajad|roomajatel]], [[linnud|lindudel]] kui ka [[imetajad|imetajatel]]. Beeta<sub>1</sub>-retseptorite evolutsioonilise tekke ja lahknemise teistest beetaretseptoritest [[duplikatsioon]]i teel võib ekstrapoleerida hilisesse [[neoproterosoikum]]isse või varasesse [[paleosoikum]]isse.<ref name="Aris-Brosou S et al. (2009)">Aris-Brosou S, Chen X, Perry SF, Moon TW. Timing of the functional diversification of alpha- and beta-adrenoceptors in fish and other vertebrates. – ''Ann. N. Y. Acad. Sci.'', 1163, lk 343–347, 2009. [https://nyaspubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1749-6632.2009.04451.x Resümee.] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19456356/ Resümee.]</ref>.
 
== Esinemine ja funktsioon inimesel ==
Inimorganismis leidub β<sub>1</sub>-retseptor eriti südames. Südames on see valdav beetaretseptor (osatähtsus 70% kuni 80%) <ref name="Jahns R et al (2006)">Jahns R, Boivin V, Lohse MJ.
β<sub>1</sub>-Adrenergic receptor function, autoimmunity, and pathogenesis of dilated cardiomyopathy. – ''Trends Cardiovasc. Med.'', 16, 1, lk 20–24, 2006. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1050173805002161?via%3Dihub Resümee.] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16387626/ Resümee.]</ref>.
Peamiselt temast sõltub adrenaliini kontraktsioonijõudu suurendav (positiivne [[inotroopia]]), löögisagedust suurendav (positiivne [[kronotroopia]]), erutusjuhet kiirendav (positiivne [[dromotroopia]]) ja ärritusläve alandav (positiivne [[dromotroopia]]) toime südamele.
14. rida ⟶ 15. rida:
β<sub>1</sub>-retseptorit leidub ka neeru rakkudel, nimelt [[jukstaglomerulaarrakk]]udel. Stimuleerimine, kutsub esile [[reniin]]i vabastamise.<ref>David Fitzpatrick, Dale Purves, [[George Augustine]]. ''Neuroscience'', 3.. trükk, Sunderland, Mass: Sinauer 2004, ISBN 0-87893-725-0, tabel 20:2.</ref>
 
β<sub>1</sub>-retseptor stimuleerib [[amülaas]]i eritust [[süljenäärmed|süljenäärmetest]].<ref name=Rang163> H. P. Rang. ''Pharmacology'', Churchill Livingstone: Edinburgh 2003, ISBN 0-443-07145-4, lk 163.</ref>.
 
== Geneetika ==
β<sub>1</sub>-retseptorit kodeerib [[intron]]ivaba ''ADRB1''-[[geen]]<ref name="Frielle T et al. (1987)">Frielle T, Collins S, Daniel KW, Caron MG, Lefkowitz RJ, Kobilka BK. Cloning of the cDNA for the human beta 1-adrenergic receptor. – ''[[Proc Natl Acad Sci U S A]]'', 84, 22, lk 7920–7924, 1987. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2825170/ Resümee.]</ref> (ADRB1R, B1AR). Inimese ADRB1-geen on [[10. kromosoom]]is [[lookus]]es 10q24-q26. Selle geeni [[geneetiline polümorfism|polümorfismpolümorfismi]]i seostatakse muu hulgas [[südamepuudulikkus]]ega ja beetablokaatorite muutunud toimega.<ref name="Leineweber K & Heusch G (2009)">Leineweber K, Heusch G.
Beta 1- and beta 2-adrenoceptor polymorphisms and cardiovascular diseases. – ''[[Br J Pharmacol]]'', 158, 1, lk 61–69, 2009. [https://bpspubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1476-5381.2009.00187.x Täistekst.] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19422376/ Resümee].</ref>.
 
== Biokeemia ==
=== Struktuur ===
β<sub>1</sub>-retseptor oli üks esimesi [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptoreid]], mille struktuur [[röntgenstruktuurianalüüs]]i abil kindlaks tehti<ref>Warne T, Serrano-Vega MJ, Baker JG jt. Structure of a beta1-adrenergic G-protein-coupled receptor. ''Nature'', 454, nr 7203, 2008, lk 486–491. [https://www.nature.com/articles/nature07101 Resümee.] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18594507/ Resümee.]</ref>
.<ref>Huang J, Chen S, Zhang JJ, Huang XY. Crystal structure of oligomeric β1-adrenergic G protein-coupled receptors in ligand-free basal state. – ''Nat. Struct. Mol. Biol.'', 2013. [https://www.nature.com/articles/nsmb.2504 Resümee.] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23435379/ Resümee.]</ref>.
Iseloomuliku motiivina on β<sub>1</sub>-retseptoril, nagu kõigil teistelgi teadaolevatel G-valguga seotud retseptoritel, seitse rakumembraani läbivat [[alfaheeliks]]it. Nagu ka [[rodopsiin]]ilgi, Liitub membraani läbiva 7. heeliksi rakusisese otsaga kaheksas alfaheeliks. Peale selle on β<sub>1</sub>-retseptoril, nagu [[beeta2-retseptor|β<sub>2</sub>-retseptorretseptorilgi]]ilgi, veel üks alfaheeliks, mis paikneb rakuväliselt 4. ja 5. membraani läbiva heeliksi vagel. Ligandi [[seondumissait]], kuhu kinnituvad endogeenne [[ligand (biokeemia)|ligand]] adrenaliin ja arvukad [[raviaine]]d, paikneb membraani läbivate heeliksite rakuvälisel küljel. Rakusisestel silmustel on seondumissaidid [[signaaliülekanne|signaaliülekandes]] osalevatele [[efektorvalk]]udele, eriti [[G-valk]]udele.
 
Valgus on 477 [[aminohape]]t. Molekuli mass on 51 300 [[aatommassiühik]]ut.
 
=== Retseptori aktivatsioon ===
β<sub>1</sub>-retseptor aktiveerub seondumisel oma kehaomaste ligandide [[adrenaliin]]i ja [[noradrenaliin]]iga. Kui [[agonist]]lik ligand on seondunud, siis ligandi seondumissait tõmbub kokku ja retseptori aktiivne olek stabiliseerub.<ref>Warne T, Moukhametzianov R, Baker JG jt. The structural basis for agonist and partial agonist action on a β(1)-adrenergic receptor. – ''Nature'', 469, nr 7329, 2011, lk 241–244. [https://www.nature.com/articles/nature09746 Resümee.] [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21228877/ Resümee.]</ref>. Selles olekus saab retseptor aktiveerida rakusiseselt seondunud [[G-valk]]e ning seega algatada [[signaaliülekanne|signaaliülekandesignaaliülekandekaskaadi]]kaskaadi. β<sub>1</sub>-retseptori kaudu aktiveeritakse eelistatult G<sub>s</sub>-valke, mis omakorda aktiveerivad [[adenülüültsüklaasid|adenülüültsüklaase]] ja suurendavad [[tsükliline adenosiinmonofosfaat|tsüklilise adenosiinmonofosfaadi]] rakusisest kontsentratsiooni.
 
== Farmakoloogia ==
[[Pilt:Metoprolol structure.svg|pisi|β<sub>1</sub>-retseptori antagonisti metoprolooli struktuut]]
β<sub>1</sub>-retseptor on üks raviainete väljatöötamise farmakoloogiliselt kõige tähtsamaid sihtstruktuure.
β<sub>1</sub>-retseptori [[Antagonist (farmakoloogia)|antagonistantagoniste]]e, nõndanimetatud [[beetablokaatorid|beetablokaatoreid]], mille hulka kuuluvad teiste seas [[raviaine]]d [[atenolool]], [[bisoprolool]], [[karvedilool]], [[metoprolool]], [[nebivolool]], [[propranolool]], [[sotalool]] ja [[timolool]], mida kasutatakse eriti [[hüpertensioon]]i, [[südamepärgarteritõbi|südamepärgarteritõve]], [[südamepuudulikkus]]e, [[südame rütmihäired|südame rütmihäirete]] ja [[migreen]]i ravis.
 
β<sub>1</sub>-agoniste, nagu [[adrenaliin]]i, [[noradrenaliin]]i ja [[dobutamiin]]i, kasutatakse [[anesteesia]]s ning [[intensiivmeditsiin]]is ja [[erakorraline meditsiin|erakorralises meditsiinis]].
41. rida ⟶ 42. rida:
{{viited}}
 
== Välislingid ==
* Struktuuriandmed: [https://www.rcsb.org/structure/2Y00], [https://www.rcsb.org/structure/2Y01], [https://www.rcsb.org/structure/2Y02], [https://www.rcsb.org/structure/2Y03], [https://www.rcsb.org/structure/2Y04], [https://www.rcsb.org/structure/2VT4]
* [https://omim.org/entry/109630 Geeni ja valgu kirjeldus], omim.org
* [https://www.uniprot.org/uniprotkb/P08588/entry Geeni ja valgu kirjeldus], uniprot.org
* [https://www.informatics.jax.org/marker/MGI:87937 Geeni ja valgu kirjeldus], informatics.jax.org
* [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/gene?Db=gene&Cmd=ShowDetailView&TermToSearch=153 Geeni kirjeldus], ncbi.nlm.nih.gov
 
[[Kategooria:Retseptorid]]