Konstantin Päts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
56. rida:
Konstantin Päts sündis meetrika andmeil 10. (uue kalendri järgi 22.) veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Alates 1897. aastast on Pätsi sünnikuupäevana kasutusel 11. veebruar vana kalendri (23. veebruar uue kalendri) järgi ja see kuupäev on avaldatud kõigis teatmeteostes. Ühepäevase erinevuse põhjus pole teada. Tal oli neli venda ja üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts (1876–1881), Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung (1882–1947).
Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles [[Valga (Liivimaa)|Valga]]
Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik, kuulus Tahkuranna kogudusse.
62. rida:
Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], lõpetades Peterburis [[lipnik]]e kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele.
1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ja temast sai seltsi aseesimees. [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta]] [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka [[Tallinna linnapea]] kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu
===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist===
Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse [[Teataja]]s äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe Teataja [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). 1905. aastal põgenesid Eestist Konstantin ja [[Voldemar Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Peeter Speek]], [[Otto Strandman]], [[Karl Ast]], [[Mihkel Martna]] jt. Mõnda aega peatus Päts Weissensteini mõisas [[Bern]]i lähedal [[Šveits]]is, kust [[1906]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas Ivan Mikuri varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ja agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]] Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t. 1908. aastal Konstantin Pätsi tõlkes avaldatud [[Francis Lieber]]i raamat [[Rahvavabadus ja omavalitsus]] mõjutas edaspidi määravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust. Lieberi raamatuga tegeldes mõtles Päts tema seisukohad läbi ja võttis omaks. Pätsi hilisemates kõnedes tuleb alatasa ette sõnasõnalisi tsitaate Lieberi teostest.<ref name="J0trq" />
[[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla [[Sõjakohus|sõjakohtu]] määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist ilmus ta suvel ise [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ja naasis poliitikasse.
[[File:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|pisi|]]
Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järva maakond|Järva maakonna]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] [[Oktoobripööre|riigipööret]] oli Päts kuu aega vangis "riigivaranduste ning asjaajamismaterjalide kõrvaldamise, varjamise ja muude seaduserikkumiste eest" ning liitus siis vastupanuliikumisega. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne Maavalitsus|Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast.<ref name="CX1Lo" /> 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us.
| |||