Ennu Rüstern
Ennu Rüstern (sündinud 2. jaanuaril 1946 Karedal Järva maakonnas[1]) on eesti tehnikateadlane.[2]
Ennu Rüstern on talupidaja poeg.[2]
Haridus muuda
Ta on lõpetanud Roosna-Alliku 7-klassilise Kooli 1960, Tallinna Polütehnikumi tööstusettevõtete elektriseadmete erialal 1964 (cum laude), Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) elektrotehnika-teaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal automaatika insenerina 1970 (cum laude); TPI automaatikakateeder, aspirantuur 1972–75. Täiendusõpe: Lundi Ülikool (Rootsi) 1980–81; Eesti NSV TA Küberneetika Instituut 1986; Helsingi Tehnikaülikool 1991; Delfti Tehnikaülikool (Holland) 1995; Oulu Ülikool 1997.
Tehnikateaduste kandidaat 1976 (Eesti Teaduste Akadeemia), väitekiri "Исследование алгоритмов аппроксимации и переобразования параметров линейных систем и цепей на ЭВМ".; dotsent 1983; vanemteadur 1987.
Töökäik muuda
TTÜs 1969–2016: tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratooriumi insener 1969–72; automaatika kateedri assistent 1976–77, vanemõpetaja 1977–79, dotsent 1979–92, kateedrijuhataja 1991–92; automaatikainstituudi direktor 1992–2003, automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi aseprofessor ja õppetooli juhataja 1992–97; automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi professor ja õppetooli juhataja 1997–2015; infotehnoloogia teaduskonna õppeprodekaan 2001–03, dekaan 2003–2013; emeriitprofessor 2016. aastast.
Teadustöö põhisuunad muuda
Dünaamiliste süsteemide juhtimise ja modelleerimise meetodid; robustne juhtimine, hägusjuhtimine, robustsed meetodid ja algoritmid süsteemide juhtimiseks; keerukate süsteemide juhtimise robustsed meetodid; tehisnärvivõrkude rakendused juhtimisülesannete lahendamisel: integreeritud lähenemine.[2]
Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus muuda
TTÜ nõukogu liige 1999–2013; TTÜ nõukogu juhataja asetäitja 2000–02; TTÜ nõukogu õppekomisjoni esimees 2005–2013; TTÜ infotehnoloogia teaduskonna õppekavakomisjoni esimees 2001–2013; Eesti Kõrghariduse Hindamisnõukogu liige 2001–06; SA Eesti Teadusfondi tehnikateaduste ekspertkomisjoni liige 2000–03. Eesti Süsteemiinseneride Seltsi asutajaliige; Inseneride ja Tehnoloogia Assotsiatsiooni (IEE/IET, The Institution of Electrical Engineers/The Institution of Engineering and Technology) liige 1992. aastast; Elektri- ja Elektroonikainseneride Ühingu (IEEE, The Institute of Electrical and Electronics Engineers) liige 1995. aastast.
Tunnustus muuda
- Medal Mente et Manu 1970, 1996;
- Volitatud elektriinsener (Chartered Electrical Engineer) 1992;
- TTÜ aasta õppejõud 2004;
- Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006. .[2]
Harrastused muuda
Tervisesport, fotograafia, arvutid, matemaatika; õppeprotsessid ja -kavad, eesmärkide saavutamine, mõjutamine võimuta.
Viited muuda
- ↑ ""Mente et Manu" TTÜ ajaleht, lk 4. 18. jaanuar 2006" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. august 2007. Vaadatud 23. oktoobril 2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Teoseid muuda
- Fuzzy logic in control: truck backer-upper problem revisited (kaasautor A. Riid). // Proc. of the 2001 IEEE Inte. Conf. on Fuzzy Systems. Melbourne, (2001) 3
- Robust controller design by quadradic programming (kaasautor U. Nurges). // Proc. of the 2001 IEEE Int. Conf. on Control Applications. Pretoria, 2001
- Simulation of two-rate adaptive neural network and fuzzy logic hybrid control for stochastic model of an experimental aircraft (kaasautorid I. Astrov, A. Pedai). // Proc. of the Canadian Conf. on Electrical and Computer Eng. Niagara Falls, Ontario, Canada 1 (2004)
- Simulation of two-rate adaptive hybrid control with neural and neuro-fuzzzy networks for stochastic model of an missile autopilot (kaasautorid I. Astrov, A.Pedai). // Proc. of the 5th World Congress on Intelligent Control and Automation. Hangzhou, China 3 (2004)
- New stability conditions for discete polynomials (kaasautor U. Nurges). // Proc. of the Am. Control Conf. Portland, Oregon, USA, 2005.
Kirjandus muuda
- Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, 314, 317, 459
- Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 369–370.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.