Emden

Emden
saksa	Emden
	Emdeni lipp Emdeni vapp
Pindala	112 km² (2016)
Elanikke	50 535 (31.12.2022)
Koordinaadid	53° 22′ N, 7° 12′ E
	Asend Alam-Saksimaal

See artikkel räägib Saksamaa linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Emden (täpsustus).

Emden on kreisivaba linn ja sadam Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Põhjamere kaldal Emsi jõe suudmes. See on peamine linn Ida-Friisimaa piirkonnas. Linna pindala on 112,33 km². 31. detsembril 2017 elas seal 50 607 inimest.

Ajalugu muuda

Ajalooline kuuluvus
1464–1744 Ida-Friisimaa krahvkond 1744–1806 Preisi kuningriik 1806–1810 Hollandi Kuningriik 1810–1813 Prantsuse esimene keisririik 1813–1815 Preisi kuningriik 1815–1866 Hannoveri kuningriik 1866–1871 Preisi kuningriik 1871–1918 Saksa keisririik 1918–1933 Weimari vabariik 1933–1945 Kolmas riik 1945–1949 Liitlaste okupeeritud Saksamaa 1949–1990 Lääne-Saksamaa 1990–0000 Saksamaa

Emden

Uus kirik Emdenis (1648)

Emdeni täpne asutamise kuupäev on teadmata, kuid see on olemas olnud vähemalt 8. sajandist. Emdeni vanemad nimed on Amuthon, Embda, Emda ja Embden. Linnaõiguse ja linna vapi Engelke up de Muer (Väike ingel müüril) annetas keiser Maximilian I 1495. aastal.

16. sajandil sai Emden lühikeseks ajaks oluliseks reformatsiooni keskuseks krahvinna Anna von Oldenburgi juhtimisel, kes otsustas leida religioosse "kolmanda tee" luterluse ja katoliikluse vahel. 1542. aastal kutsus ta Poola aadliku Jan Łaski (või Johannes a Lasco) asuma protestandi kiriku pastoriks Emdenis; ja 7 aastat jätkas ta uue usu levitamist Ida-Friisimaa piirkonnas. Kuid pärast keiser Karl V survet 1549. aastal pidi krahvinna paluma Łaskit lahkuma Inglismaale ja katse lõppes. Sellele vaatamata oli pärand Hollandi reformatsiooni jaoks oluline.

Emden oli 17. sajandil väga rikas linn tänu suurele hulgale Hollandi sisserändajatele, nagu Diederik Jansz Graeff. See oli sel ajal reformitud protestantluse keskus, anti välja esimene piiblitõlge hollandi keeles.

Emdeni revolutsioon 1595. aastal põhjustas Emdeni muutumise eraldiseisvaks linnriigiks. Poliitiline teoreetik Johannes Althusius oli sündik aastatel 1604-1638.

1744. aastal annekteeris Emdeni Preisimaa. 1752. aastal rajas Friedrich Suur Kantoniga kauplemise eesmärgil Emder Ostasiatische Handelskompanie, kuid ettevõte hävitati, kui Prantsuse väed 1757. aastal Seitsmeaastase sõja ajal Emdeni vallutasid. 1758. aastal vallutasid Inglise-Saksa väed linna tagasi ja britid kasutasid seda peamise varustusbaasina jätkuva sõja toetamiseks Vestfaalis.

Napoleoni ajastul olid Emden ja ümberkaudsed Ida-Friisi maad üürikese Hollandi Kuningriigi osad.

Industrialiseerimine algas 1870. aasta paiku paberivabriku ja mõnevõrra suurema laevatehasega. 19. sajandi lõpus ehitati suur kanal, Dortmund-Ems-Kanal, mis ühendas Emdeni Ruhrimaaga. See tegi Emdenist "Ruhrimaa sadama", mis kestis 1970. aastateni. Kivisütt veeti lõunast Põhjamere sadamasse ja sisseveetud rauamaak veeti kanali kaudu Reini ja Ruhri suunas. Viimane rauamaagilaev sildus Emdeni sadamas 1986. aastal.

1903. aastal asutati suur laevatehas Nordseewerke, mis on tänini alles.

Kesklinn hävitati Teises maailmasõjas peaaegu täielikult Liitlaste pommirünnakute tagajärjel, hävitades peaaegu kõik ajaloolised hooned. RAF pommitas Emdenit esimest korda 31. märtsil 1940. Kõige raskem pommitamine toimus 6. septembril 1944, kui hävitati umbes 80 % kõigist kesklinna majadest. Linna kollektiivses mälus mängib see kuupäev ikka veel olulist rolli. Laevatehas jäi suuresti puutumata – britid sihtisid elamupiirkondi, ilmselt kättemaksuks Coventry pommitamise eest Luftwaffe poolt. Rekonstrueeritud linn avati 6. septembril 1962, täpselt 18 aastat pärast pommitamist.

Majandus muuda

Emdeni peamised tööstusharud on autotootmine ja laevaehitus. Volkswagenil on suur tootmisettevõte, mis ehitab Volkswagen Passati autot ja kus töötab umbes 10 000 inimest. Emdeni sadam on ka üks kolmest peamisest autode veo sadamast Euroopas (koos Zeebruggega Belgias ja Bremerhaveniga Saksamaal). 2005. aastal imporditi ja eksporditi rohkem kui 850 000 autot. Nordseewerke laevatehas, Thyssenkruppi tütarettevõtr, annab tööd umbes 1400 sadamatöölisele ja on spetsialiseerunud tavaallveelaevadele. See toodab ka erinevaid kaubalaevu, samuti eriotstarbelisi laevu nagu jäämurdjad, süvendajad ja teised seda tüüpi laevad.

Teine oluline majandussektor on turism, peamiselt päevareiside sihtkohana turistidele, kes peatuvad ümberkaudsetes Põhjamere ranniku külades.

Rakenduskõrgkool (Fachhochschule) avati 1973. aastal. Praegu õpib umbes 4240 õpilast, enamus neist tehnilistel aladel degrees.

Lennufirma Ostfriesische Lufttransport peakorter asub Emdenis.

Sport muuda

Suurim jalgpalliklubi on Kickers Emden. Staadioni mahutavus on Saksamaa Jalgpalliliidu ohutusalaste vaiete tõttu 7200. 1994. aastal jälgis umbes 12 000 pealtvaatajat matši Hamburger SV varumeeskonna vastu, mis on ikka veel rekord. Sel hooajal sai Kickers Emden 3. Liga meistriks, kuid ei tõusnud 2. Bundesligasse, kuna meeskond kaotas üleminekuvoorus.

Kuna Emden asub mitte ainult Põhjamere lähedal, vaid ka Emsi jõe ja mitmesuguste väikeste jõgede ja kanalite lähedal, on elanike ja turistide seas populaarsed paadispordid.

Tuntud inimesi muuda

Ludolf Bakhuizeni autoportree

Jacob Emden, tyntud ka kui Ya'avetz (1697–1776), juhtiv saksa rabi ja talmudist
Pieter Dirkszoon Keyser, (u. 1540–1596), meremees Portugali ja Hollandi teenistuses
Johannes Althusius (1563–1638), jurist, kalvinistlik poliitikateoreetik, linna nõunik ja poliitik
Johann Heinrich Alting, (1583–1644), reformeeritud teoloog
Ludolf Bakhuizen, (1630–1708), suur marinist
Eduard Norden, (1868–1941), filoloog ja religiooniajaloolane
Claude France (1893–1928), näitleja
Hans Boelsen, (1894–1960), kindralleitnant Teises maailmasõjas
Henri Nannen, (1913–1996), kirjastaja ja avaldaja, ajakirja Stern asutaja
Hans-Joachim Hespos, (1938–), helilooja
Helma Sanders-Brahms, (1940–2014), filmirežissöör ja näitleja
Karl Dall (1941–), esineja, laulja ja koomik
Wolfgang Petersen (1941–), filmirežissöör ja tootja
Otto Waalkes (1948–), koomik, koomiksikunstnik, laulja ja näitleja
Eva Herman, (1958–), raamatu autor ja endine televisiooni saatejuht
Jan van Koningsveld, (1969–), peastarvutaja
Heidi Hartmann, (1971–), poksimeister
Stefan Lampadius, (1976–), näitleja ja filmitegija
Ferydoon Zandi (1979–), jalgpallur

Linna järgi nimetatud laevad ja paigad muuda

Erruläinud tulelaev Amrumbank Emdeni raekoja ees

Raekoda (Rathaus)

Kolm Saksa kergeristlejat on nimetatud linna järgi, kaks neist teenisid Esimeses maailmasõjas ja kolmas Teises maailmasõjas. Tänaseks on linna järgi nime saanud viies mereväe laev.

Emden (1909), Kaiserliche Marine kergeristleja, Bengali laht, Kookossaarte lahing
Emden (1911), kuunar, ümbernimetatud Duhneniks, seejärel Yankeeks; tegi neli ümbermaailmareisi
SMS Emden (1916), Kaiserliche Marine kergeristleja
Emden (1925), Kriegsmarine kergeristleja, kasutati sissetungil Norrasse ja Taani
F210 Emden (1979), Bremen-klassi fregatt Saksa sõjalaevastikus

Sügav merepiirkond Vaikses ookeanis Filipiinide lähedal on nimetatud esimese Emden laeva järgi ja kannab saksa keeles seega nime Emdentief. Paigast (10 400 m sügav) kuuldi 1920. aastatel (1920., 1923. või 1928. — erinevad allikad).