Elsassi murre ehk elsassi keel[1] (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.

Elsassi murre on lähedalt seotud teiste alemanni murretega nagu saksa keele Šveitsi murre, Švaabi, Kaiserstuhli ja Markgräflerlandi murded. Seda aetakse sageli segi Lorraine'i frangi murdega, mis on Elsassi murde kaugem sugulane frangi rühmast ning mida kõneldakse Alsace'i kirdenurgas ja naaberprovintsis Lorraine'is. Nagu teisteski keeltes ja murretes, avalduvad ka Elsassi murdes mitmesugused välismõjud. Selles leidub jidiši päritolu laensõnu ning tänapäevases elsassi kõnekeeles on hulgaliselt prantsuse ja inglise laene, eriti uute tehnoloogiate alal.

Paljud elsaslased suudavad vajaduse korral kirjutada enam-vähem viisakas saksa kirjakeeles. Enamiku jaoks neist on see siiski haruldane ning seda oskavad vaid need, kes on koolis või tööl saksa keelt õppinud. Elsassi murde tarvitus sõltub paljuski kohast, funktsioonist, vestluskaaslastest ja muudest asjaoludest. Mõned murdekõnelejad ei taha kõnelda võõrastega riigisaksa keelt ning eelistavad prantsuse keelt. Seevastu paljud, kes elavad Šveitsi Baseli linnkantoni piiri ääres, kõnelevad sealt pärit šveitslastega oma murret, kuna need on enamjaolt vastastikku arusaadavad. Samamoodi võidakse suhelda Markgräflerlandi sakslastega. Mõned tänavanimed Alsace'is on elsassi kirjapildis; varem olid sildid üksnes prantsuse keeles, kuid tänapäeval on mõnel pool kakskeelsed tänavasildid, eriti Strasbourgis ja Mulhouse'is.

Elsassi murde olukord Prantsusmaal muuda

Prantsuse Viienda Vabariigi põhiseadus kinnitab, et vabariigi ainus ametlik keel on prantsuse keel. Prantsuse valitsus tunnistab siiski Elsassi murret koos teiste regionaalkeeltega ametlikus Prantsusmaa keelte loendis.

Prantsusmaa on kirjutanud alla Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartale, kuid pole seda kunagi ratifitseerinud ega andnud regionaalkeeltele hartas nõutud tuge. Pariisi valitsuse poliitika tõttu on teiste põliskeelte seisund Prantsusmaal järsult halvenenud. Saksa keele elsassi murre on muutunud oma piirkonna valdavast keelest vähemuskeeleks. 1999. aastal INSEE tehtud uuringus loendati Prantsusmaal 548 000 elsassi murde täiskasvanud kõnelejat, millega see on Prantsusmaa regionaalkeelte seas teisel kohal pärast oksitaani keelt. Nagu kõigi Prantsusmaa regionaalkeelte puhul, halveneb ka Elsassi murde kandumine järgmisse põlvkonda. Ehkki täiskasvanuist kõneleb Alsace'is Elsassi murret 43%, on see protsent noorte seas märksa madalam.

Ortograafia muuda

Suurtähed
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z Ä À É Ö Ü Ù
Väiketähed
a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z ä à é ö ü ù

Punast värvi tähti kasutatakse ainult laensõnades.

Fonoloogia muuda

Konsonandid muuda

Elsassi murdes on üsna lihtne 14 konsonandi süsteem:

Labiaalne Alveolaarne Postalveolaarne Palataalne Velaarne
Nasaal m n ŋ
Klusiil ɡ̊,
Afrikaat pf ts
Frikatiiv f s ʃ ç x
Sonorant ʋ l, ɾ

Kaks konsonanti on piiratud levikuga: /kʰ/ esineb ainult sõna või morfeemi algul, kui sellele järgneb kohe vokaal; /ŋ/ ei esine kungi sõna ega morfeemi algul.

Nagu mõnes teiseski saksa murdes, on ka elsassi murdes kõik helitud obstruendid peale [k] k muutunud nõrgemateks. Nõrgad konsonandid on aga helitud nagu kõigis lõunasaksa murretes. Seepärast kirjutatakse neid IPA transkriptsioonis nii: /b̥/, /d̥/, /ɡ̊/.

Foneemil /ç/ on velaarne allofoon [x], mis esineb tagavokaalide (/u/, /o/, /ɔ/ ja /a/ – neil kõnelejatel, kes ei häälda viimast [æ]) järel ning mujal palataalne [ç]. Lõunamurrakutes on tendents hääldada seda igas asendis /x/-na ning Strasbourg kipub palataalne allofoon sulanduma foneemi /ʃ/.

Vokaalid muuda

Lühikesed vokaalid: /ʊ/, /o/, /ɒ/, /a/ ([æ] Strasbourgis), /ɛ/, /ɪ/, /i/, /y/.

Pikad vokaalid: /ʊː/, /oː/, /ɒː/, /aː/, /ɛː/, /eː/, /iː/, /yː/

Võrdlev sõnaloend muuda

Inglise Elsassi Ülemalemanni Saksa kirjakeel Švaabisaksa murre Prantsuse kirjakeel Hollandi kirjakeel (lähim vaste)
house Hüüs [hyˑs] Huus Haus Hous maison huis
loud lüüt [lyˑd̥] luut laut lout bruyant luid
people Lit [lɪd̥] Lüt Leute Leid gens/peuple lui
today hit [hɪd̥] Hüt heute heid aujourd'hui vandaag
beautiful schen [ʃeːn] schö schön sche beau schoon
Earth Ard [aˑɾd̥] Ärd Erde Erd terre aarde
Fog Nabel [naːb̥l̩] Näbel Nebel Nebl brouillard nevel
water Wàsser [ʋɑsəɾ] Wasser Wasser Wasser eau water
man Mànn [mɑˑn] Maa Mann homme man
eat assa [asə] ässe essen essa manger eten
to drink trenka [d̥ɾəŋɡ̊ə] trinkche trinken trenka boire drinken
little klai [ɡ̊laɪ̯] chlei klein kloi petit, petite klein
child Kind [kɪnd̥] Chind Kind Kind enfant kind
day Däi Dag Tag Dàg jour dag
woman Frài Frou Frau Frau femme vrouw

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • [1] François Héran, et al. (2002) "La dynamique des langues en France au fil du XXe siècle". Population et sociétés 376, Ined.
  • [2] "L'alsacien, deuxième langue régionale de France" Insee, Chiffres pour l'Alsace no. 12, December 2002
  • Brunner, Jean-Jacques. L'alsacien sans peine. ASSiMiL, 2001. ISBN 2-7005-0222-1
  • Laugel-Erny, Elsa. Cours d'alsacien. Les Editions du Quai, 1999.
  • Matzen, Raymond, and Léon Daul. Wie Geht's ? Le dialecte à la portée de tous La Nuée Bleue, 1999. ISBN 2-7165-0464-4
  • Matzen, Raymond, and Léon Daul. Wie Steht's ? Lexiques alsacien et français, Variantes dialectales, Grammaire La Nuée Bleue, 2000. ISBN 2-7165-0525-X

Välislingid muuda