Elektroakustiline muusika

Elektroakustiline muusika on muusika, mille loomiseks, muutmiseks või reprodutseerimiseks on kasutatud elektroonilisi vahendeid, kaasaarvatud arvutitarkvara ja -riistvara. Elektroakustilise muusika iseloom oleneb teatud määral kasutatud tehnoloogiast, kuid termin ise viitab meediumile ja mitte konkreetsele muusikastiilile. Alates 1948. aastast on plaadimängijat kasutatud uute muusikastiilide loomiseks: alates lindimuusikast (1950. ja 1960. aastatel ühendati elektrooniliselt toodetud ja salvestatud helide salvestised ning segati need kokku, et luua lindimuusikat) kuni spinninguni (salvestatud helide otseettekandel miksimine)[1]

Esteetilise mitmekesisuse ja eksperimenteerimise alates 1950. aastatest kuni tänapäevani. On kasutatud mitmeid ebatavalisi mooduseid muusika komponeerimiseks, kuulamiseks ja muusikast mõtlemiseks. Mitmed neist hõlmasid tehnoloogia kasutamist ning neid klassifitseeritakse seega samuti elektroakustiliseks muusikaks[2]. Muusikas hakati kasutama näiteks kõnelemisel tekkivaid helisid.

Viited muuda

  1. Don Michael Randel (2003). The Harvard dictionary of music lk 287
  2. Don Michael Randel (2003). The Harvard dictionary of music lk 289