Eižens Laube
Eižens Laube (25. mai 1880 Riia – 21. juuli 1967 Portland, USA) oli läti arhitekt, Läti rahvusromantilise stiili peamine esindaja arhitektuuris.
Elukäik muuda
Eižens Laube sündis 25. mail 1880 Riias Smiltenest pealinna elama asunud pottsepa perekonnas.[1] 1899. aastal lõpetas ta Riia reaalkooli ja 1906. aastal Riia Polütehnilise Instituusi arhitektuuri erialal.
Seejärel töötas mõnda aega Konstantīns Pēkšēnsi arhitektuuribüroos ja reisis palju Euroopas. Juba tudengina käis ta 1904. aastal Soomes, 1909. aastal viibis Rootsis, Taanis ja Saksamaal, 1910. aastal külastas Saksamaad ja Prantsusmaad.[1]
Aastail 1907–1917 töötas õppejõuna Riia Polütehnilise Instituudis ja 1919–1944 Läti Ülikoolis (mõlemad tänapäeval Riia Tehnikaülikool). Eižens Laube oli Läti Ülikooli audoktor (1930), arhitektuuriteaduskonna rektor (1922) ja dekaan aastatel 1919–1922, 1932–1934, 1938–1940.[1]
1938. aastal asutas ta esimese Läti arhitektuuriajakirja Latvijas Architektūra. Ajakiri ilmus 1938–1940.[1]
1944. aastal emigreerus Saksamaale Berliini, hiljem elas Hamburgis ja seejärel Pinnebergis, kus töötas Balti Ülikoolis.[1]
1950. aastast kuni elu lõpuni elas USA-s. Töötas ühes arhitektuuribüroos Washingtoni osariigi pealinnas Olympias.[1] 1955. aastast elas Portlandis.[1]
Eižens Laube suri 21. juulil 1967 Oregoni osariigis Portlandis 87-aastaselt.[1]
Tunnustus muuda
- 1926 Kolme Tähe IV klassi orden
- 1929 Kolme Tähe III klassi orden
- 1937 Briti Kuningliku Arhitektide Instituudi korrespondentliige
- 1938 Läti Tunnustusrist (Atzinības krusts)
- Vasa I klassi orden
Looming muuda
Eižens Laube projekteeris umbes 200 hoonet. Tema esimene suurem töö oli koos Pēkšēnsiga projekteeritud ja väga rikkalikult juugendstiilis dekoreeritud hoone Riias aadressil Tallinas ielā 23.[1] 1903. aastal valmis Laube ja Pēkšēnsi ühistööna elamu aadressil Alberta ielā 12. Konstantīns Pēkšēns elas ise selles majas, 2009. aastast on majas avatud Riia Art Nouveau muuseum.[2]
1908. aastal projekteeris elamu aadressil Alberta ielā 11. Hoone viimistluses on kasutatud looduslikke materjale, sh tuffi ja puitu, ning seda ilmestavad rahvuslikud mustrid.
Eižens Laube üheks viimaseks tööks Lätis jäi Riia lossi rekonstrueerimine (1935–1939). Selleks ajaks oli loss juba kohandatud Läti Vabariigi presidendi residentsiks, aga Laube projekteeris sellele nn Kolme tähe torni ja muutis presidendi esindusruumidest punase saali kujundust, vestibüüle jms.
-
Elumaja aadressil Alberta ielā 12 -
Elumaja keerdtrepp. Alberta ielā 12 -
Elumaja aadressil Brīvības ielā 47
Raamatud [1] muuda
- "Krāsu un formu loģika" (1921)
- "Raksti par arhitektūru" (1960)
Publikatsioonid [1] muuda
- Par būvniecības stilu. // Zalktis 1908, Nr.4. 145.–148.lpp.
- Latvijas arhitektūras radīšana. // Latvijas Vēstnesis 1922., 28.sept.
- Nekustāmo īpašumu vērtēšana Rīgā. // Tehniskais žurnāls 1923.
- Par skaistuma elementu mūsu jaunajā lauku būvniecībā // Lauku Būvniecība 1925., Nr.1. 4.–8.lpp.
- Mūsu tagadējā celtniecība. // Latvis 1928., 7.dec.
- Nākamā monumentālā Rīga. // Jaunākās Ziņas 1928., 15.dec.
- Lauksaimnieka dzīvojamā māja. // Jaunākās Ziņas 1928., 29.dec.
- Mākslas iespaids uz reliģisko un ētisko dzīvi. // Jaunais Ceļš 1929., Nr.4. 98.–104.lpp.
- Arhitektūras izpratne. // Latvijas Universitātes Raksti. – R., 1930. I–XII lpp.
- Kādā ceļā iegūstama latviski īpatnēja arhitektūra. // Izglītības nedēļas brošūra. – R., 1933.
- La formation d’Architecte en Lettonie // L’Architecture d’Aujourd’hui 1933.
- Arhitektūra. Ievads. // Mākslas vēsture: V.Purvīša visp. red. – R., 1934. 9.–14.lpp.
- Celtnieks Jānis Alksnis. // Latvijas Arhitektūra 1939, Nr.1., 9.–12.lpp.
Viited muuda
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Eižens Laube vietas.lv lehel
- ↑ "Art nouveau muuseum". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2016. Vaadatud 3. aprillil 2016.