Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

Eesti Vabariigi Sõjaministeerium, 1937 – 1940
Asutatud	1918. aastal
Asukoht	Pagari tänav 1, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Emaorganisatsioon	Eesti Vabariigi Valitsus

Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon Teise maailmasõja alguses, 1. septembril 1939. aastal.

Eesti riigikaitse ülesehituse aluseks oli 1938. aasta "Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus"^[1], mille § 5 kohaselt olid Eesti riigi relvastatud jõududeks:

sõjavägi;
Sõjaministeeriumi üksused ja asutised, mis allusid Sõjaministrile;
piirivalve, mis allus Siseministrile;
kaitseliit ― riigi sisemise ja välise julgeoleku kaitse alal.

Riigikaitse rahuaegse korralduse seaduse §6 kohaselt moodustasid sõjaväe:

sõjaväe keskasutised: Sõjavägede Staap ja väeliikide inspektuurid;
maa-, mere- ja õhuväe väekoondised;
sõjavägede õppeasutised.

Sõjaväe asutuste ja väeosade organisatsioon

Riigikaitse kõrgem juht, Vabariigi President Konstantin Päts
- Vabariigi Presidendi vanem käsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi
- Riigikaitse Nõukogu, Vabariigi Presidendi, kui riigikaitse kõrgeima juhi juures asuv nõuandev organ
Sõjavägede Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner

Sõjaministeeriumi üksused ja asutised muuda

Sõjavägede Nõukogu

Sõjaminister kindralleitnant Paul Lill, alates 12. oktoobrist 1939 kindralleitnant Nikolai Reek
- Sõjaministri abi kindralmajor Tõnis Rotberg
- Sõjaministri abi (alates 12. oktoobrist 1939) August Traksmaa
- Sõjavägede Varustusvalitsus: ülem kolonel Johannes Martins
- Sõjavägede Tervishoiuvalitsus: ülem kindralmajor Martin Jervan
- Sõjaväe Kõrgem Kohus: esimees kindralmajor Nikolai Helk
- Sõjaväe Prokuratuur: sõjaprokurör kolonel Gustav Knorring

Sõjavägede Staap muuda

Sõjavägede Staap: ülem kindralleitnant Nikolai Reek, alates 12. oktoobrist 1939 kolonel Aleksander Jaakson
Väeliikide inspektuurid:
- Jalaväe Inspektuur: kolonel Johannes Siir
- Suurtükiväe Inspektuur: kindralmajor Hugo Kauler
- Inseneriväe Inspektuur: kindralmajor Voldemar Rieberg, alates 8. novembrist 1939 kolonel Artur Normak
- Ratsaväe Inspektuur: kolonel Eduard Ahman
Sõjaväe esindajad välisriikides
- Saksamaal ja Ungaris: kolonel Ludvig Jakobsen
- Nõukogude Liidus: kolonelleitnant Arnold Sinka
- Poolas ja Rumeenias: kolonelleitnant Rein Tomback
- Lätis: kolonelleitnant Kurt Mollin
- Leedus: kapten Feliks Breede
- Prantsusmaal ja Belgias: kolonelleitnant Johannes Soodla, seejärel kolonel Henn-Ants Kurg
- Soomes: major Aksel Kristian

Väekoondised muuda

Pikemalt artiklis Eesti Maavägi#Ajalugu

Merejõud muuda

Merejõudude juhataja (Tallinnas): mereväekapten Valev Mere
- Merejõudude staabiülem: mereväekapten Rudolf Linnuste
- Merejõudude baas: kaptenleitnant Friedrich Strobel
- Sõjasadam: kaptenmajor Mihkel Kõvamees
- Läänemere laevastiku divisjon: kaptenleitnant Joosep Pruun
  - allveelaev Lembit: kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm
  - allveelaev Kalev: kaptenmajor Alfred Pontak
  - torpeedopaat Sulev: kaptenmajor Hermann Liikane
  - miiniveeskja Suurop: kaptenmajor Juhan Jansen
  - miiniveeskja Ristna: kaptenmajor Gustav Sääsk
  - vahilaev Kompass: kaptenmajor Arvo Taru
  - vahilaev Mardus: vanemleitnant Johannes Ivalo
  - vahilaev Laine: kaptenmajor Kurt Prees
- Peipsi laevastiku divisjoni ülem (Tartus): kaptenleitnant Jaan Usin
  - suurtükilaev Ahti: vanemleitnant Koit Rink
  - suurtükilaev Tartu: kaptenleitnant Jaan Usin, ühtlasi divisjoni ülem
- Merekindluste ülem mereväekapten Karl Freimann
- Aegna Komandantuur: kaptenleitnant Otto Kivima
- Naissaare Komandantuur: kaptenmajor Elmar Urm
- Suuropi Komandantuur: kaptenmajor Jaan Põder

Pikemalt artiklis Eesti merejõud

Õhukaitse muuda

Õhukaitse ülem (Tallinnas): kolonel Richard Tomberg
- Õhukaitse staabiülem kolonelleitnant Valfried Gutmann
- Lennubaas: ülem kolonelleitnant Karl Haas
- Lennukool: ülem major Hans Kitvel
- 1. Lennuväedivisjon: ülem kolonelleitnant Hugo Jaanson
- 2. Lennuväedivisjon: ülem major Evald Döring
- 3. Lennuväedivisjon: ülem major Eduard Reissaar
- Õhukaitse suurtükiväegrupp: ülem major Harald Lokk

Pikemalt artiklis Eesti Õhuvägi#Ajalugu

Sõjavägede õppeasutised muuda

Sõjavägede Ühendatud Õppeasutused: ülem kolonel August Kasekamp, alates 8. novembrist 1939 kolonel Karl Laurits

Viited muuda

↑ Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus, RT 1938, 29, 234.

[1] Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus, RT 1938, 29, 234.

[1]