Eesti regionaalpoliitika
Eesti regionaalpoliitika on Eesti riigi regionaalpoliitika.
Vabariigi Valitsus 14.03.1991 määrusega number 54 kehtestati esimene "Vabariigi territooriumi regionaalpoliitilise jaotuse ja regionaalsete maksusoodustuste ning nende andmise kord"[1]
Eesti regionaalpoliitika aluseks oli varem regionaalkontseptsioon, mis võeti vastu 1994. aastal. See kontseptsioon koostati ajal, mil turumajanduse ülemineku regionaalsed mõjud olid vaid ligikaudu prognoositavad, riigi võimalused rahastada regionaalpoliitikat olid piiratud, visioon Eesti regionaalarengust ei olnud üheselt välja kujunenud ning liitumine Euroopa Liiduga polnud veel päevakorral.[2]
Seoses Euroopa Liiduga liitumisega on koostatud mitmeid majandus- ja regionaalarengut puudutavaid arengukavasid. Aluseks võeti Euroopa Liidu regionaalpoliitika.
Eesti Vabariigi regionaalarengu dokumentides on välja toodud visioon, suundumused ning põhimõtted.
Eestis on jagatud regionaalareng programmidesse:
| Programm | Piirkond | Eesmärk |
|---|---|---|
| Saarteprogramm | Hiiumaa, Saaremaa, Naissaar, Aegna jne | Majanduse konkurentsivõimelisena hoidmine, parandada ühendust saartega, et suureneks turism |
| Tööstuspiirkondade programm | Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Järvakandi alev jne | Suurendada majanduskasvu ning tagada konkurents antud piirkonnas |
| Põllumajanduspiirkondade programm | Jõgeva, Põlva, Võru | Tagada majanduskasv just väikeettevõtluse toetamise abil. Püütakse vähendada tööpuudust |
| Keskvõrgu programm | Tartu, Narva, Viljandi jne. | Tugevdada linnade arengut |
| Setomaa programm | Setomaa | Säilitada sealset elutegevust ning ainulaadset kultuuri |
| Kohaliku omaalgatuse programm | hõlmab kogu Eestit | Tugevdada kodanike isetegevust ning tõsta nende aktiivsust |
| Piireületava koostöö programm | Piiriäärsed alad | Toetada piiriäärseid alasid |
Eesmärgid ja tulemused muuda
Eesti regionaalpoliitika eesmärkideks seati 2003. aastaks, et ühegi maakonna:
- keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 75% Eesti keskmisest;
- tööpuudus (mõõdetuna töötuse määrana vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni metoodikale) ei ületaks enam kui 35% Eesti keskmist;
- kohalike omavalitsuste maksutulude laekumine (mõõdetuna kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksuna) ei oleks üheski maakonnas madalam kui 75% Eesti keskmisest, millest on välja arvatud Tallinn.[2]
Regionaalpoliitika põhieesmärgiks on ühtlustada ning tasakaalustada erinevaid regioone ning aidata kaasa makromajandusele ning sotsiaalsele arengule. Tulemuste tõhususe indikaatorina kasutatakse regiooni elanike keskmist sissetulekut, töötuse protsenti ja maksutulude laekumist. Lisaks vaadeldakse iga piirkonna spetsiifilisi näitajaid.
Põhimõtted muuda
Eesti regionaalpoliitika korraldus lähtub Euroopa Liidu regionaalpoliitika alustest. Eesti regionaalpoliitika üldise suunitluse määravad järgmised läbivad põhimõtted:
- uuenduslikkus, õppimisvõime, arendamine ning uuenduslike ideede ja tegevuste toetamine;
- omaalgatusele suunatus. Kohaliku algatusvõime edendamine ja algatuste toetamine;
- jätkusuutlikkus. Püsiva toimetuleku- ja arenguvõime loomine;
- piirkonna terviklikkus. Piirkondade arendamine nende keskuste ja ääremaade vastastikusest koostoimest lähtudes;
- hajutatud kontsentratsioon. Asustuse ja majanduse kontsentratsiooni-protsesside ärakasutamine piirkondlike keskuste tugevdamiseks.
Korralduslikud põhimõtted muuda
Meetmeteid tuleb käsitleda terviklikult pikaajalistes programmides. Meetmeteid tuleb suunanata esmajärjekorras piiratud hulgale sihtpiirkondadele ja sihtvaldkondadele. Meetmete elluviimine ja vajaminevate vahendite jagamine toimub kõige madalamal pädeval haldustasandil. Täita tuleb järgmised punktid.
- Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine: meetmete kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel.
- Regionaalpoliitiliste vahendite eraldamine ei tohi asendada abisaaja omafinantseerimist ega olla õigustuseks piirkonna teistest allikatest finantseerimise vähendamisel; seire ja hindamise rakendamine.
- Meetmete rakendamisel jälgitakse tegevuse eesmärgipärasust ja tulemuslikkust, mille alusel poliitikat pidevalt täiustatakse.
- Meetmete omavaheline seostatus ning maakondliku arendustegevuse, sihtaladele suunatud regionaalpoliitika ja harupoliitikate üldine kooskõla.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Vabariigi territooriumi regionaalpoliitilise jaotuse ja regionaalsete maksusoodustuste ning nende andmise korra kohta Vabariigi Valitsus 14.03.1991 määrus number 54; jõustumiskuupäev 14.03.1991, Eesti Vabariigi Valitsuse määrus 14. märtsist 1991.a. nr.54
- ↑ 2,0 2,1 https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:8sF3l8g2WK8J:www.mtk.ut.ee/doc/Eesti%2520majanduspoliitika.doc+www.mtk.ut.ee/doc/Eesti%2520majanduspoliitika.doc&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESgdrjeYRzJc8RJoJA2RkgVMfXgtGjOS_7KsjswMF1ol2QXN5Nf7kcn1sXQyws7J6t6lDKLWgs8i4bjrMZOdPDnV0h_sEHO9YYODiYZx8F6TCPK9wV30idoKoKRP52ox5S4RyF9S&sig=AHIEtbRjV2be8sB8iSLrR8ZWx5esRWcXjg&pli=1,
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2014. Vaadatud 13. mail 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)