Eesti lõimumispoliitika
Eesti lõimumispoliitika üks olulisemaid alusdokumente on lõimumiskava aastateks 2014–2020 ehk "Lõimuv Eesti 2020".[1] Kultuuriministeeriumi ülesanne on toetada Eestis elavate vähemusrahvuste kultuurielu ning aidata säilitada nende kultuurilist omapära ja keelt. Ministeerium toetab ka vähemusrahvuste kultuuriseltse ja aitab edendada nende kultuurielu ja tegevust. Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on kaasa aidata Eestis sidusa ja tolerantse ühiskonna kujunemisele, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi.
Siseministeeriumi eestvedamisel loodi 2015. aastal ka kohanemisprogramm, mille eesmärgiks on toetada koolitustega uussisserändajate rändeprotsessi, kohanemist ja ka nende hilisemat lõimumist. Paralleelselt lõimumiskava ja kohanemisprogrammiga alustati 2014. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ka välisspetsialistide kaasamise ja kohanemise tegevuskava ehk talendipoliitika koostamist.
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring muuda
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu viimaste aastate uuringud näitavad, et võrreldes varasemate aastatega on teisest rahvusest isikute hulgas eesti keele oskus ja eesti keele positiivne sümboolne tähendus märgatavalt suurenenud. Samuti läheneb teisest rahvusest noorte usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu eestikeelsete noorte omale. Uuringud on näidanud ka, et Eesti venelaste hulgas on suurenenud sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine. Kõige madalamad lõimumisnäitajad on Ida-Viru maakonnas.
Integratsiooni Sihtasutus muuda
Integratsiooni Sihtasutus loodi 31. märtsil 1998 nime all Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus. 2008. aasta kevadest kuni 2009. aasta lõpuni kandis asutus nime Integratsiooni Sihtasutus. 1. jaanuaril 2010 ühines Integratsiooni Sihtasutusega 10.06.1992 asutatud Eesti Migratsioonifond. Ühendatud asutus kandis nime Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Alates 15. märtsist 2017 on sihtasutuse nimeks taas Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutus algatab ja toetab Eesti ühiskonna lõimumisele suunatud tegevusi ja abistab rändeprotsessis osalejaid. Lõimumisalaseid projekte rahastatakse nii erinevatest riigieelarvelistest allikatest kui ka välisvahenditest.
Mitmekultuuriline haridus Eestis muuda
Eesti lõimumispoliitika üheks tähtsaimaks strateegiaks on mitmekultuurilise hariduse pakkumine, kus välismaise taustaga lapsel on võimalus õppida lisaks oma emakeelele või endale tuttavaimale võõrkeelele (vene, inglise, prantsuse, saksa või soome keel) ka eesti keelt, et igapäevaelus toime tulla. Enamikus venekeelsetes koolides üritatakse iga aastaga aina rohkem ainetunde üle viia eesti keelele.
Viited muuda
- ↑ "Lõimuv Eesti 2020". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2019.