Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia
- Mitte segi ajada Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiaga
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia (nimetatud ka peapreemia) on üks kaheksast Eesti Kultuurkapitali välja antavast Eesti Kultuurkapitali aastapreemiast. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud arhitektuurivaldkonna tegelastele.[1]
Arhitektuuri aastapreemia saaja kandidaadid esitab arhitektuuri sihtkapital ja laureaadi valib välja Eesti Kultuurkapitali nõukogu.[1]
Arhitektuuri aastapreemia laureaadid muuda
- 1995: Rein Zobel (tulemuslik tegevus Tallinna vanemate kaitseehitiste arhitektuuri, linna geneesi ja topograafia uurimisel)
- 1996: Toomas Rein (Eesti arhitektuuri oluliselt mõjutanud majad ja personaalnäitus Rotermanni soolalaos)
- 1997: Karin Hallas (Eesti Arhitektuurimuuseumi ülesehitamine)
- 1998: Leo Gens (monograafia "Karl Burman" ja panus eesti 20. sajandi arhitektuuri uurimisel)
- 1999: Andres Alver, Tiit Trummal, Veljo Kaasik (raamat "Üle majade" ja kaasaegse linnaplaneerimise jõuline esiletoomine ning analüüs)
- 2000: Veljo Kaasik (Eesti arhitektuurihariduse edendamine)
- 2001: Mart Kalm (aasta tähtteos – monograafia "Eesti 20. sajandi arhitektuur")
- 2002: Eesti arhitektuuripoliitika töögrupp: Andres Alver, Lia Gailan, Veljo Kaasik, Krista Kodres, Margus Koot, Tõnu Laigu, Jüri Lass, Heldur Meerits, Urmas Muru, Ebe Nõmberg, Andres Põime, Meeli Truu, Kalle Vellevoog (algatus ehitatud keskkonna väärtustamiseks ja defineerimiseks riiklikul tasemel)
- 2003: Lilian Hansar (linnakeskkonna pikaajaline ja eeskijulik arendamine linnaarhitektina)
- 2004: Toomas Rank (Rägavere mõisa ajaloolise peahoone tundliku ennistamise ning oskusliku kohandamise eest kaasaegsete funktsioonidga)
- 2005: Pekka Vapaavuori (Eesti Kunstimuuseumi uus hoone KUMU – muuseumiarhitektuuri kaasaegne lahendus, mis respekteerib miljööd ja tõstab detailikäsitluse uuele tasemele)
- 2006: Raine Karp (monumentaalse, isepäise ja inspireeriva loomingu eest)
- 2007: Vello Asi (teedrajava rolli eest Eesti ruumikujunduses ja mitme põlvkonna sisearhitektide õpetamisel)
- 2008: Ilmar Valdur, Andres Ojari, Markus Kaasik, Kalle Komissarov, Mihkel Tüür (Pärnu raamatukogu arhitektuurse terviklahenduse eest)
- 2009: Andres Alver, Tiit Trummal, Veljo Kaasik (Vabaduse väljak – 2009. aasta kõige suurejoonelisema arhitektuurisündmuse – uue kvaliteedi eest Eesti linnaehituses ja avaliku ruumi loomisel)
- 2010: Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke (särava loomingulise aasta ning kõrgetasemelise panuse eest Eesti maa-arhitektuuri: Sõmeru keskusehoone kaasautorid on Kristiina Arusoo ja Margit Argus, Eesti Maanteemuuseumi välialade kaasautor Pelle-Sten Viiburg)
- 2011: Juta Lember (Peterburi Jaani kiriku interjöör – vaimselt ja arhitektuurselt nõudliku ruumitüübi meisterliku ja kaasaegse käsitluse eest ning tunnustusena aastatepikkusele säravale ja mitmekesisele loometööle)
- 2012: KOKO Arhitektid OÜ (Tallinna vesilennukite angaaride ja Tallinna teletorni rekonstrueerimise eest)
- 2013: Katrin Koov, Indrek Peil, Siiri Vallner, Hannes Praks (Tartu Ülikooli Narva Kolledži eest – suur sümbolväärtusega hoone, mille tugev arhitektuurne kontseptsioon on leidnud edasiarenduse kvaliteetses ehituslikus teostuses ja silmapaistvas sisearhitektuuris)
- 2014: Peep Jänes (kullaprooviga loomingulise panuse eest Eesti arhitektuuri)
- 2015: Kadarik Tüür Arhitektid (viimaste aastate loomingu – Tondiraba jäähalli, Tartu Ülikooli füüsika instituudi ja Viljandi laululava – eest)
- 2016: Merja Nieminen, Kari Järvinen, Markku Norsi (Tartu Pauluse kiriku restaureerimine)
- 2017: Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane, HG Arhitektuur, Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo, Kino Maastikuarhitektid (Eesti Rahva Muuseumi hoone)
- 2018: Anto Savi, Jürgen Lepper, Margus Soonets, Lootusprojekt OÜ, VL Sisearhitektuur OÜ (Eesti filmimuuseum ja Maarjamäe kompleksi väliala)
- 2019: Fuensanta Nieto, Enrique Sobejano (Arvo Pärdi Keskus)
- 2020: 3+1 arhitektid, T43 Sisearhitektid, TajuRuum (Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži ühine õppe- ja majutushoone (arhitektuur: Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid); sisearhitektuur: Kadi Karmann, Mari Põld, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (T43 Sisearhitektid); maastikuarhitektuur: Edgar Kaare, Priit Paalo, Laura Männamaa (TajuRuum))
- 2021: Salto AB, Stuudio Tallinn (Tallinna Sadama vanasadama kruiisiterminal)
- 2022: Kristel Jakobson, Joel Kopli (Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus)