Dovrefjell

Dovrefjell on mäeahelik Norra keskosas, mis moodustab looduslikku piiri Ida-Norra ja Trøndelagi vahel Trondheimi ümber.

Dovrefjelli asustus on väga vana. Juba keskajast on teada mitu Trondheimi suunduvate palverändurite tarbeks ehitatud mägionni. Piirkonna põhjaosast on teada leprosooriumi varemed.

Fokstumyra ja Dovrefjelli ahelik

Läbi Dovrefjelli kulgeb põhja–lõunasuunaline maantee (E6) ja Dovrebaneni raudtee. Maantee on kasutatav aastaringselt ning suletakse ajutiselt vaid väga keeruliste ilmaolude tõttu.

Dovrefjelli mäeahelik on mitut liiki haruldaste taimede ja loomade elupaik. 1911. aastal, mil võeti kaitse alla esimesed haruldased taimeliigid, loodi seal rahvuspark. Kui aastal 1921 rajati Oslo ja Trondheimi vahele raudtee, võeti kaitse alla üks soo. 1974 suurenes rahvuspark veelgi ning oma praegused piirid sai ta 2002. aastal. Lisaks Rondane piirkonnale elab Dovrefjellis üks Norra ja Euroopa viimaseid Beringia päritolu põhjapõdrakarju. Dovrefjellis elab ka muskusveiste kari, mis viidi Ida-Gröönimaalt sinna 1932. aastal.

Peaaegu kogu Dovrefjelli territoorium on kaitse all. Dovrefjelli alal on kaks rahvusparki:

Muskusveis Dovrefjellis

• Dovrefjell-Sunndalsfjella rahvuspark – loodud aastal 2002, hõlmab endist Dovrefjelli rahvusparki.
• Dovre rahvuspark – loodud aastal 2003, ühendab Dovrefjell-Sunndalsfjella rahvuspargi territooriume Rondane rahvuspargiga.

Piirkonna kõrgeim mägi on 2286 m kõrgune Snøhetta. Mäeahelik pakub suurepäraseid suusatamis- ja matkamisvõimalusi.

Pilgrimsleden – palverändurite tee Nidarosdomenisse