Vikipeedia

Dorian Gray portree

"Dorian Gray portree" on Oscar Wilde'i romaan rikka, ilusa ja esialgu rikkumata noormehe elust.

"Dorian Gray portree"
Kuukiri, kus teos esmalt ilmus
Originaali pealkiri "The Picture of Dorian Gray"
Autor Oscar Wilde
Tõlkija A. H. Tammsaare
Kaane kujundaja Richard Kivit
Päritolumaa Suurbritannia
Keel inglise
Žanr romaan
Kirjastaja Lippincott (originaal)
Eesti Kirjanduse Selts (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1890 (originaal)
1929 (eesti keeles)
Lehekülgi 272

Kõigepealt ilmus lugu 13-peatükilisena 1890. aastal kuukirjas Lippincott. Aasta hiljem ilmunud trükis oli seitse peatükki rohkem ning osa varasematest peatükkidest oli väidetavalt algse väljaande liialt homoerootilise sisu tõttu ümber tehtud.

Teos langes tollases puritaanlikus Suurbritannias moraalse kriitika alla. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu 1895. aasta kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses (hoolimata otseste homoseksuaalsuse viidete puudumisele teoses).

Sisu muuda

Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüelda tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree.

Dorian tutvub näitleja Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abielu suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhjendades seda tema näitlejameisterlikkuse, mida ta tegelikult armastas, kadumisega. Dorian murrab neiu südame ning Sibyl võtab endalt elu.

Dorian avastab, et ta soov on täide läinud – tema portree vananeb. Maal vananeb iga Doriani patuga, samal ajal kui tema enda välimus püsib muutumatuna. Dorian elab järgmised 18 aastat ilma vähimagi vananemise märgita ebamoraalset elu. Viimaks süüdistab ta Basilit oma saatuses ning pussitab ta surnuks. Ta šantažeerib keemik Alan Campbelli, oma vana sõbra, Basili laipa hävitama. Dorian põgeneb oma kuriteo eest oopiumiurgastesse. Nende läheduses kohtab ta Sibyli venda Jamesi, kes arvab Doriani ära tundvat ja üritab teda tappa. Dorian aga pääseb, väites, et nii noore mehena ei saanud ta kaheksateist aastat tagasi Jamesi õega kihlatud olla.

Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegipoolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor.

Tegelased muuda

  • Alan Campbell – keemik, Doriani vana sõber
  • Basil Hallward – kinnine ja omaettehoidev kunstnik, kes maalis Dorian Gray portree
  • Dorian Gray – ilus, rikas, hingeliselt puhas ja rikkumata noormees
  • James Vane – näitleja Sibyli vend
  • Lea – Doriani majapidaja
  • Lord George Fermon – sõbralik, kuid laisk ja lõbumaias aadlik
  • Lord Henry Wotton e Harry – paradoksaalse kõneviisiga, aforisme armastav ja küüniline aadlik
  • Margaret Devereux – romantiline iludus, kes suri aasta pärast peigmehe surma
  • Mr Hubbard – punase põskhabemega väike raamimeister
  • Parker – Basili teener
  • Sibyl Vane – näitleja, kes Dorian Graysse armus
  • Teatri direktor – paks ja kileva häälega juut
  • Victor – Doriani teener

Eestikeelsed väljaanded muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dorian_Gray_portree&oldid=6620291"