Disjunktiivne süllogism

tuletusreegel: "A" või "B" ja "mitte A" seega "B"

Disjunktiivne süllogism (ajalooliselt tuntud kui modus tollendo ponens ehk MTP,[1] ladina keeles "mood, mis kinnitab läbi eituse")[2] on kehtiv arutlusvorm ja süllogism (klassikalises loogikas), mille üks eeldustest on disjunktiivne otsustus.[3][4][5]

Näiteks:

  1. Ma valin supi või ma valin salati.
  2. Ma ei vali suppi.
  3. Seega ma valin salati.

Lauseloogika muuda

Lauseloogikas on disjunktiivne süllogism või disjunktiivne eliminatsioon kehtiv tuletusreegel.[6] Kui on teada, et vähemalt üks kahest väitest on tõene ning esimene neist ei ole tõene, võime tuletada, et teine peab olema tõene. Vastavalt, kui P on tõene või Q on tõene, ning P on väär, siis Q on tõene. Nimetus "disjunktiivne süllogism" tuleneb sellest, et see on süllogism, kolme sammuga arutluskäik, ning see kasutab disjunktsiooni (mis tahes "või" väidet). Näiteks on "P või Q" disjunktsioon, kus P ja Q on selle väite disjunktid. Reegel lubab elimineerida disjunktsiooni loogilisest tõestusest. On reegel, et

 

mis ütleb, et millal iganes " " ja " " ilmuvad tõestuse ridadel, võib " " asetada mõnele järgnevale reale.

Viited muuda

  1. Lemmon, Edward John. 2001. Beginning Logic. Taylor and Francis/CRC Press, p. 61.
  2. Stone, Jon R. (1996). Latin for the Illiterati: Exorcizing the Ghosts of a Dead Language. London: Routledge. Lk 60. ISBN 0-415-91775-1.
  3. Hurley, Patrick (1991). A Concise Introduction to Logic 4th edition. Wadsworth Publishing. Lk 320–1. ISBN 9780534145156.
  4. Copi, Irving M.; Cohen, Carl (2005). Introduction to Logic. Prentice Hall. Lk 362.
  5. Meos, Indrek. "Loogika konspekt" (PDF). filosoofia.indrekmeos.xyz. Vaadatud 15. detsembril 2023.
  6. Sanford, David Hawley. 2003. If P, Then Q: Conditionals and the Foundations of Reasoning. London, UK: Routledge: 39