Diego Ramíreze saared
- Mitte segi ajada Ramireze saarega
Diego Ramíreze saared (hispaania keeles Islas Diego Ramírez) on väike saarestik (kogupindala 1,2 km²) Tšiili lõunaosas Drake'i väinas umbes 100 km Hoorni neemest edelas. Saarteaheliku pikkus põhjast lõunasse on umbes 8 km. Saared on nii Tšiili kui ka Ameerika lõunapoolseim osa.
Saared avastas 12. veebruaril 1619 Marco Ramírez[viide?] Garcia de Nodali ekspeditsiooni käigus. Saartele pandi nimi ekspeditsiooni kosmograafi Diego Ramíreze järgi. 156 aasta jooksul, kuni aastal 1775 avastati Lõuna-Sandwichi saared, oli see lõunaapoolseim teadaolev maismaa-ala. Lõunapoolsemaks peeti vaid müütilist Terra Australis Incognitat.
Saarestiku suurim saar on Bartolomé saar. Lõuna pool asub suuruselt teine saar Gonzalo saar, kuhu rajati 1951. aastal ilmajaam. Ilmajaama varustamiseks külastab Tšiili merevägi, kes ilmajaama ka asutas, seda mitu korda aastas. See ilmajaam ongi Lõuna-Ameerika kõige lõunapoolsem mehitatud punkt pärast 1982. aastat, mil Suurbritannia Falklandi sõja käigus vallutas ja likvideeris Lõuna-Sandwichi saartel Thule saarel oleva Argentina ilmajaama. Aeg-ajalt külastavad Diego Ramíreze saari ja sealset ilmajaama Antarktikasse sõitvad kruiisilaevad.
Diego Ramíreze saarte lõunapoolseim punkt on kaljune Águila saar.
Diego Ramíreze saared on paljude merelindude, peamiselt albatrosside ja pingviinide, sealhulgas kuldkiird-pingviini ja hiidmaruka tähtis pesitsuspaik.