Vikipeedia

Dialoogsüsteem

Dialoogsüsteem ehk dialoogisüsteem (lühend DS) on programm, mis suhtleb inimesega loomulikus keeles.[1] Sellist vestluse loomulikkust püütakse saavutada sellega, et lisatakse süsteemile inimestevahelisele suhtlemisele iseloomulikke tunnuseid, nagu vooruvahetus, initsiatiivikus, tähendusrikas vaikus.[2] Eristatakse programme, mis vastavad kasutaja küsimustele ja pakuvad kasulikku infot enamasti piiratud ainevaldkonnas (näiteks ekspertsüsteemid), ja vestlusprogramme ehk juturoboteid (ingl. talkbot, chatbot, chatterbot), mille ainevaldkond on enamasti vaba.[1]

Veebilehe abiline

Suulisse dialoogsüsteemi võivad olla kaasatud peale kasutaja ja/või avatari kõne ka ühe või mõlema osapoole žestid ja miimika. Samuti võib rakendusel olla graafiline kasutajaliides, puutetundlik ekraan ja muu seesugune.

Osad muuda

Dialoogsüsteemide ehitus võib olla väga erinev, sest komponendid, mis on ühte dialoogsüsteemi lisatud või lisamata jäetud, erinevad rakenduseti suuresti. Üheks tähtsamaks osaks peetakse dialoogihaldurit, mis tegeleb dialoogi juhtimisega dialoogi mudeli järgi, sisaldades dialoogiseisundeid ja dialoogistrateegiaid.

Dialoogsüsteemi töötsükkel hõlmab tavaliselt järgmisi etappe:[3]

  1. (Arvuti)kasutaja kõneleb suuliselt või kirjutab käsitsi ja sisend muudetakse tekstiks. Sel juhul võib dialoogsüsteem sisaldada järgmisi osasid:
  2. Loomuliku keele mõistmise seade analüüsib teksti. See seade võib sisaldada:
  3. Semantilist informatsiooni analüüsib dialoogihaldur, mis omab teavet vestluse ajaloo ja dialoogiseisundite kohta.
  4. Dialoogihaldur teeb koostööd ülesannete halduriga, mis omakorda kasutab teadmisi ainevaldkonna kohta.[4]
  5. Dialoogihaldur produtseerib väljundi. Selleks peab dialoogsüsteem sisaldama ühte või mitut järgmistest generaatoritest:
  6. Väljundi esitamisega on seotud järgmised komponendid:

Dialoogsüsteemide liigid muuda

Dialoogsüsteeme jaotatakse kategooriatesse erinevatel alustel. Seejuures võib dialoogsüsteem kuuluda korraga mitmesse kategooriasse. Neid kategooriaid saab liigitada näiteks:

Rakendused muuda

Dialoogsüsteeme kasutatakse abivahendina paljudes valdkondades: äris, hariduses, tervishoius, meelelahutuses jne. Süsteem võib täita näiteks järgnevaid ülesandeid:

  • vastata ettevõtte veebilehel või internetiportaalis klientide küsimustele toodete ja teenuste kohta
  • esitada kliendile küsimusi ja juhendada nendele küsimustele vastamisel
  • juhendada müügiprotsessi, iseäranis esimest korda keeruliste toodete ostjatele
  • vastata ettevõtte töötajate küsimustele
  • juhendada kliente toime tulema keerulistel veebilehtedel
  • juhendada tehniliste probleemide korral
  • pakkuda personaalseid teenuseid, näiteks vastata kontojääki puudutavatele küsimustele või anda infot väärtpaberite kohta
  • pakkuda õppijale nõu ja tuge

Michael F. McTear[6] mainib suuliste dialoogsüsteemide kasutamist:

Arendustarkvara muuda

Järgnev tabel annab ülevaate mõnedest dialoogsüsteemide loomisel kasutatavatest programmeerimiskeeltest, tarkvaradest ja tehnoloogiatest.

Nimi Süsteemi tüüp, kirjeldus Arendaja(d) Süsteem Link
AIML juturoboti keel, märgistuskeel loomuliku keele tarkvara agentide loomiseks Richard Wallace A.L.I.C.E AIML 1.0.1 (A.L.I.C.E AI Foundation). (Vaadatud 11.03.2013.)
ChatScript juturoboti keel, keel/mootor loomuliku keele tarkvara agentide loomiseks Bruce Wilcox Suzette[7], Rosette, Angela SourceForge.net: ChatScript. (Vaadatud 12.03.2013.)
CSLU Toolkit suuliste dialoogsüsteemide uurimis- ja arendamisplatvorm Michael F. McTear, Ron Cole The CSLU Toolkit. (Vaadatud 11.03.2013.)
Olympus suuliste dialoogsüsteemide loomise platvorm Carnegie Melloni Ülikool Tutorials Overview. (Vaadatud 12.03.2013.)
VXML, Voice XML suulised dialoogsüsteemid, multimodaalsete dialoogide märgistuskeel algselt Ameerika korporatsioon AT&T VoiceXML Tutorials. (Vaadatud 12.03.2013.), VoiceXML Forum. (Vaadatud 12.03.2013.)
SALT XML-il baseeruv multimodaalsete dialoogide märgistuskeel Microsoft Microsofti kõneserver SALT Demo Versions. (Vaadatud 12.03.2013.)

Keele mõistmine muuda

Keele mõistmise modelleerimine dialoogsüsteemidele on keeruline eeskätt kahel põhjusel:[6]

  1. mitmeti tõlgendatavus keeles, eriti loomulikus keeles
    • sõnaline mitmeti tõlgendatavus
    • tähenduslik mitmeti tõlgendatavus ehk mitmetähenduslikkus
    • struktuuriline mitmeti tõlgendatavus
  2. valesti vormistatud sisend

Sõnaline mitmeti tõlgendatavus esineb näiteks inglise keele sõna book puhul: see võib olla nii nimisõna (raamat) kui ka tegusõna (broneerima). Mitmetähenduslikkus esineb näiteks sõna juur puhul. See võib olla: 1. taimejuur; 2. elundi või kehaosa kinnitumiskoht (hamba-, nina-, sabajuur); 3. juuretis (leiva-, tainajuur); 4. algus, algupära, lähtekoht (suguvõsa juured, kõige kurja juur); 5. keeleteaduses: lihttüvi; 6. matemaatikas: kuupjuur, ruutjuur.[8] Struktuuriline mitmeti tõlgendatavus on seotud fraasi mitmeti tõlgendamise võimalusega lauses. Mitmesuste probleemi lahendamiseks tuleb vaadata konteksti ehk lause või lausungi teisi sõnu, mõnikord lausa eelnevat teksti.

Ülikoolid ja uurimiskeskused muuda

Järgnev loetelu sisaldab valikut mainekatest ülikoolidest ja uurimiskeskustest, kus tegeletakse dialoogsüsteemide arendamisega:

Eestis on dialoogsüsteeme uuritud ja loodud Tartu Ülikoolis.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Mare Koit, Tiit Roosmaa. "Tehisintellekt", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 183. ISBN 978-9949-19-634-0
  2. ↑ Margus Treumuth. "A Framework for Asynchronous Dialogue Systems: Concepts, issues and Design Aspects" ("Asünkroonsete dialoogsüsteemide raamistik: mõisted, probleemid ja kavandamise aspektid"). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. ISBN 9789949197026 (PDF), ISBN 9789949197019 (trükis)
  3. ↑ Dan Jurafsky, James H. Martin. "Speech and language processing: an introduction to natural language processing, computational linguistics, and speech recognition", Upper Saddle River, N.J.; London: Pearson Prentice Hall, 2009. peatükk 24. ISBN 9780135041963
  4. ↑ Artikkel "Arvuti suhtluses". (Vaadatud 25.02.2013.)
  5. ↑ Thomas Will. "Creating a Dynamic Speech Dialogue", Saarbrücken: VDM Verlag Dr. Müller, 2007. ISBN 9783836449908
  6. ↑ 6,0 6,1 Michael F. McTear. "Spoken dialogue technology: toward the conversational user interface", London, New York: Springer. 2004. 19–24. ISBN 1852336722
  7. ↑ Suzette, the Most Human Computer. (Vaadatud 12.03.2013.)
  8. ↑ Eesti keele käsiraamat. (Vaadatud 18.03.2013.)

Kirjandus muuda

  • Kristiina Jokinen. "Spoken Dialogue Systems", California: Morgan & Claypool Publishers, 2010. ISBN 9781598296006
  • Michael F. McTear. "Spoken dialogue technology: toward the conversational user interface",London, New York: Springer,2004. ISBN 1852336722
  • Margus Treumuth. "A Framework for Asynchronous Dialogue Systems: Concepts, issues and Design Aspects" ("Asünkroonsete dialoogsüsteemide raamistik: mõisted, probleemid ja kavandamise aspektid"). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. ISBN 9789949197026 (PDF), ISBN 9789949197019 (trükis)
  • Ben Shneiderman, Catherine Plaisant. "Designing the user interface: strategies for effective human-computer interaction", Boston: Pearson/Addison Wesley, 2004. ISBN 0321197860 ja ISBN 9780321197863

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dialoogsüsteem&oldid=6492357"