Detailplaneering

Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Reeglina koostatakse detailplaneering omavalitsuse üldplaneeringu elluviimiseks.

Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:

• uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
• olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
• maa-alade kruntideks jaotamise korral (sealjuures on krunt planeerimisseaduse järgi ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal).

Lisaks on detailplaneering kohustuslik koostada üldplaneeringus määratud aladel või juhtudel. Eeltoodule vaatamata võimaldab planeerimisseadus kohaliku omavalitsuse volikogul põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise ka aladel ja juhtudel, millele ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.

Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavanema pädevuses.

Välislingid

• Planeerimisseadus
• "Detailplaneeringu hinda ei mõõdeta vaid hektariga", Kaur Lass, ajakiri Ehitaja 5/2006