Destilleeritud vesi
Destilleeritud vesi (inglise distilled water) on destillatsiooni teel saadud (aurustatud ja seejärel kondenseeritud) ja lahustunud lisandeist (peamiselt sooladest) puhastatud vesi. Kuivjääk destilleeritud vees ei ületa 0,1 mg/l.[1][2]
Destilleeritud vee kuivjääk on eri andmeil 0,1[2] kuni 5 mg/l[1]. Vee erijuhtivus (ρ) on TEA entsüklopeedia kohaselt ligikaudu 2 x 105 Ωm[1]; Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis müüdava RO-EDI süsteemis eelpuhastatud vee erijuhtivus on 5–15 MΩ/cm, ülipuhta (PCR-i ja koekultuuri kvaliteediga) vee erijuhtivus 18,2 MΩ/cm[3].
Keemiliste võtetega kaks korda destilleeritud vett nimetatakse bidestilleeritud veeks ehk bidestillaadiks.
Vaatamata destilleeritud vee väiksemale lahustunud gaaside sisaldusele (võrreldes loodusliku veega), on destilleeritud vees süsinikdioksiidi tõttu pH neutraalsest lahusest (pH = 7) märksa väiksem: 5,4–6,6 (tavaliselt u 5,8)[1].
Biotoime muuda
Destilleeritud vee regulaarne joomine on inimesele kahjulik, kuna soolavaba vesi viib soolad organismist välja, kahjustades rakke. Soolade ülekülluse korral võib arst siiski destilleeritud vee joomist soovitada.[1][4]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 TEA entsüklopeedia 5. köide, 2010.
- ↑ 2,0 2,1 "Tehnikaleksikon" Tallinn: Valgus 1981; cit. via ESTERM (vaadatud 23. detsembril 2012)
- ↑ Destilleeritud vesi Tartu Ülikooli kodulehel (vaadatud 23. detsembril 2012)
- ↑ Ivo Pilve "Hea vesi ei olegi absoluutselt puhas" Maaleht, 24. aprill 2011 (vaadatud 23. detsembril 2012)