David Garrett
David Garrett (kodanikunimega David Bongartz; sündinud 4. septembril 1980 Aachenis) on saksa viiuldaja.
| David Garrett | |
|---|---|
 Garrett esineb Ludwigshafenis märts 2009 | |
| Sünninimi | David Bongartz |
| Sündinud | 4. septembril 1980 |
| Stiilid | klassikaline, klassika poptöötlused |
| Pill | viiul |
| Tegev | 1988– |
| Plaadifirma | Decca, Deag |
| Veebileht | Koduleht |
Ta sündis saksa juristi Georg P. Bongartzi ja ameerika päritolu priimabaleriini Dove Garretti peres. Oma esimese viiuli sai ta nelja-aastaselt isa käest, kes oli selle ostnud ta vanemale vennale. Esimesed viiulitunnid sai ta samuti oma isalt, kes oli põhitöö kõrvalt viiuliõpetaja. Seitsmeaastaselt õppis ta viiulit Lübecki Konservatooriumis.
Esimese lepingu sõlmis ta juba 14-aastaselt saksa plaadifirmaga Deutsche Grammophon. Koos Claudio Abbadoga mängis ta sisse Mozarti viiulikontserdid. Kunstnikunimeks võttis ta ema perekonnanime. Yehudi Menuhin on teda nimetanud "oma generatsiooni kõige suuremaks viiuldajaks". 12-aastaselt alustas Garrett õpinguid nimeka Poola viiuldaja Ida Haendeli käe all, tihti reisides Londonisse ja mujale Euroopa linnadesse, et õpetajaga kohtuda.[1] Pärast kodust lahkumist 17-aastaselt alustas ta õpinguid Kuninglikus Muusikaakadeemias Londonis,[2] mille küll katkestas pärast esimest semestrit. Ühes intervjuus küsiti Davidilt, kas ta visati sealt välja, Garretti vastus kõlas: "Ametlikult ei olnud tegu väljaviskamisega... Mõlemapoolsel kokkuleppel läksime mina ja RCM pärast esimest semestrit eri teed. Ma ei käinud mõnes tunnis – aga samal ajal tegin mõned lisaesinemised, ka see ei tulnud asjale kasuks!"[3] David Garretti karjääri tuli murrang, intervjuus Die Weltile 2008. veebruaris ütleb ta ise: "Mulle dikteeriti kõik ette: mida pean mängima, kus üles astuma, mida intervjuudes ütlema või mitte ütlema." [4]
1999. aastal kolis David New Yorki, et astuda Juilliardi Muusikakooli, 2003. aastal võitis ta Juilliardi muusikakooli komponeerimisvõistluse fuugaga, mis oli komponeeritud Johann Sebastian Bachi stiilis.[5] Juilliardis õppis ta Itzhak Perlmani käe all[1] ja lõpetas kooli aastal 2004. Õpinguteks vajamineva raha teenis Garrett töötades muuhulgas raamatukogus, modellina ja tänavamuusikuna.
Garrett mängib või mängis Giovanni Battista Guadagnini 1772. aastal valmistatud viiulil[6] ja 1718. aastast pärit Antonio Stradivari viiulil.
Mai lõpust 2008 kuni aprillini 2010 oli ta maailma kiireima viiuldajana Guinnessi rekordite raamatus. Esinedes briti telesaates "Blue Peter" mängis ta Rimski-Korsakovi "Kimalase lendu" vigadeta 66,56 sekundiga, mis on 13 nooti sekundis. Iseenda rekordi suutis ta purustada 20. detsembril 2008, kui ta edestas oma tulemust 1,3 sekundiga. Praeguseks on rekordi omanik Ben Lee, kes mängis 7. aprillil 2010 sama pala 64,21 sekundiga.[7]
Diskograafia muuda
Albumid muuda
- 1995 – Mozart: Violinkonzerte KV 218 und 271a, Sonate für Klavier und Violine B-Dur KV 454
- 1995 – Violin Sonata
- 1997 – Paganini Caprices
- 2001 – Tchaikovsky, Conus: Violin Concertos
- 2002 – Pure Classics
- 2006 – Free
- 2007 – Virtuoso
- 2008 – Encore
- 2009 – The Fascination of David Garrett
- 2009 – David Garrett
- 2009 – Classic Romance
- 2010 – Rock Symphonies
- 2011 – Legacy
- 2012 – Music
Live-DVD-d muuda
- 2009 – David Garrett Live – In Concert & in Private
- 2012 – David Garrett: Music – Live in Concert 2012
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "David Garrett Full Biography". Mark Stephan Buhl Artists Management.
- ↑ Lee, Sally. "Classic rock fuels the fingers of fury" (PDF). Fairfield Champion. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2011. Vaadatud 14. jaanuaril 2013.
- ↑ "Classicalx interview with David Garrett". Classicalx. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2012.
- ↑ Kai Luehrs-Kaiser: Durch den Dreck gegangen. Ilmunud ajakirjas Die Welt, 9. veebruaril 2008
- ↑ "David Garrett: Biography". David Garretti ametlik koduleht.
- ↑ "Experience: I crushed my £1m violin". artikkel ajalehes The Guardian
- ↑ Ben Lee from FUSE Break Official Violin World Speed Record