Daugmale vald (läti keeles Daugmales pagasts) on vald Lätis Ķekava piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Baldone ning Ķekava vallaga. Lisaks piirneb see Ogre piirkonna Tome vallaga, üle Daugava jõe aga Ogre piirkonna Tīnūži vallaga ja Salaspilsi piirkonna Salaspilsi vallaga.

Daugmale vald

läti Daugmales pagasts

Vapp

Pindala: 65,8 km²
Elanikke: 1296 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 19,7 in/km²
Keskus: Daugmale
Daugava jõe kallas Daugmale vallas

Valla pindala on 65,8 km². Aastal 2023 oli elanikke 2955. 2011. aasta seisuga elas vallas 1051 inimest. Nende seas oli 895 lätlast, 88 venelast, 16 valgevenelast, 15 ukrainlast, 14 poolakat ja 15 leedulast.[2] Valla keskuseks on Daugmale küla, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

Valla suurim jõgi on selle põhjapiiriks olev Daugava. Valda jääb Lejasezersi järv (4,9 ha).

Looduskaitse all on Daugmale kooli punane hiidtamm ja Vedmeri sanglepad.[3]

Vald kandis algselt nime Līve-Bramberģe vald'. Administratiivreformi ajal kuulus valla aladel Līve mõisale 540, Bramberga mõisale 161 ja Kalni mõisale 126 hektarit maad.[4] Aastal 1925 nimetati vald ümber Daugmale vallaks. Aastal 1935 oli Daugmale valla pindala 24,2 km² ja seal oli 859 elanikku.[5]

Aastal 1945 moodustati vallas Strēlnieki ja Daugmale külanõukogud. Vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Daugmale külanõukogu Strēlnieki külanõukoguga. Aastal 1960 likvideeriti ka Strēlnieki külanõukogu ja selle maad jagati Ķekava külanõukogu ning Ķegumsi linna maaterritooriumiga. Daugmale külanõukogu taastati aastal 1974, mil see eraldati Ķekava külanõukogust.[6] Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, mis aastal 2009 liideti Ķekava piirkonnaga.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Sakaiņi linnamägi, Daugmale linnamägi koos sealse asulakoha ja muinaskalmetega, ning Surmasaare lahingupaik.[7]

Vallas on kaks küla. Valla keskus Daugmale on staatusega vidējciems ja aastal2022 oli seal 727 elanikku. Sama staatusega on ka Dzintari 249 elanikuga aastal 2021. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  4. Latviešu konversācijas vārdnīcas I. sējuma 1593 sleja. Rīga, 1927.-1928. gads
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 29.01 2024]
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda