Darriwili lade on ordoviitsiumi ladestu alamordoviitsiumi ladestiku globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Seda hakkas esimesena eristama Thomas Sergeant Hall aastal 1899. Lade on nime saanud Darriwili kihelkonna järgi, mis asub Victoria osariigis Granti maakonnas.[1] Lademe alumist piiri määratleb graptoliit Undulograptus austrodentatus '​e esmakordne ilmumine Huangnitangi piirpaljandis Changshani linna lähistel Zhejiangis, lademe ülempiiri märgib graptoliit Nemagraptus gracilis '​e esmakordne ilmumine Sularpi ojasängi piirpaljandis Fågelsångsdaleni looduskaitsealal Rootsis (tegemist on regionaalses geokronoloogias üleminekuga Uhaku lademe kivimitelt Kukruse lademe kivimitele).[2]

Darriwili lade lasub Dapingi lademel ja see lamab Sandby lademe all. Lademe vanus on 468,1...460,9 miljonit aastat. Eestis vastavad sellele Kunda, Aseri, Lasnamäe ja Uhaku lade. Lisaks loetakse regionaalses stratigraafias Darriwili lademesse kuuluvaks Napa kihistik, Miorõ kihistu ja Rokiškise kihistu.[3]

Suurbritannia regionaalses stratigraafias vastavad Darriwili lademele Aberreiddy lade ja Llandeilo lade, Siberis Vihhorevi lade, Muktei lade, Volgino lade ja Kirenski-Kudrino lade ning Vahemere ja Põhja-Gondwana piirkonnas Oretania lade ja Dobrotivi lademe alumine osa. Hiina ja Austraalia regionaalne stratigraafiline skeem kasutavad nimetust Darriwili lade.[4]

Darriwili lademe moodustumise ajast pärinevad esimesed maismaataimede eosed.[5]

Austraalia regionaalses stratigraafias lasub Darriwili lade Yapeeni lademel ja see lamab Gisborni lademe all. Austraalia lademete süsteem on kasutusel ka Uus-Meremaa Permile eelnevas geokronoloogias.[6] Austraalias moodustusid sellel perioodil valdavalt kildad ja graniit.[7]

Hiina regionaalses stratigraafias lasub Darriwili lade Dapingi lademel ja see lamab Neichiashani lademe all.

Viited muuda

  1. Mindat.org
  2. GSSP Table - Paleozoic Era
  3. Stratigraafia terminoloogia
  4. "Ordoviitsiumi stratigraafia Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni Ordoviitsiumi alamkomisjoni lehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2020. Vaadatud 13. detsembril 2018.
  5. Wellman, C.H.; Gray, J. (2000). "The microfossil record of early land plants". Phil. Trans. R. Soc. B. 355 (1398): 717, 732.
  6. Hollis, C.J., Beu, A.G., Crampton, J.S., Crundwell, M.P., Morgans, H.E.G., Raine, J.I., Jones, C.M., Boyes, A.F. (2010). Calibration of the New Zealand Cretaceous - Cenozoic Timescale to GTS2004, GNS Science Report, 2010/43, 20p.
  7. Australian Stratigraphic Units Database