Danevirke

Danevirke ehk Dannevirke on kaitsevallide süsteem, mis kaitses Taani ajaloolist lõunapiiri sakside, friislaste ja slaavlaste eest. Danevirket ehitati ja tugevdati rauaaja lõpust keskajani.

Danevirke Olaus Magnuse kaardil (1539)

Kuni 1864. aastani asus Taani lõunapiir Eideri jõel praegusel Schleswig-Holsteini liidumaal. Danevirke rajati piirist umbes 20 km põhja poole, Slieni fjordi ääres asunud Hedeby linna juurde. Vallid ulatusid Hedebyst kuni 17 km lääne suunas, kust edasi moodustasid sood ja niisked jõeorud loodusliku tõkke.

Danevirke esimene järk ehitati 7. sajandi lõpus. Järgnevatel aastasadadel tugevdati ja kõrgendati olemasolevaid valle ning ehitati uusi. Esimesed ehitusjärgud koosnesid puupalissaadiga 2 m kõrgusest muldvallist. Hiljem lisati sellele maakividest kuivmüür ja Valdemar Suure ajal 7 km pikkune telliskivimüür. Kaitsevallide parandamist ja ümberehitamist jätkati kuni 13. sajandini. Danevirke lõikude kogupikkus kasvas nii 30 kilomeetrini. Kaitsevall oli 2–6 m kõrge ja 7–30 m lai, valli ees oli kaitsekraav. Paljud valli ehitusjärgud on dendrokronoloogia abil täpselt dateeritud.

Kirjalikes allikates on Danevirket esimest korda nimetatud 808. aastal, kui Frangi riigi annaalides öeldakse, et Taani kuningas Godfred otsustas ehitada Läänemere ja Põhjamere vahele valli, millele ta tahtis teha ainult ühe värava. Arvatavasti parandas Godfred siiski vaid juba olemasolevaid valle.

974. aastal ründas Danevirket Saksa keiser Otto II.

Danevirke kaotas oma sõjalise tähtsuse 13. sajandil. Uuesti leidis kaitsevall kasutust 1864. aastal peetud Teise Schleswigi sõja ajal. Teise maailmasõja lõpul rajasid sakslased Danevirke ette tankitõrjekraavi.

Suur osa Danevirkest on tänapäevani maastikul jälgitav, praegu jääb see Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa pinnale.

Välislingid

• Danevirke ehitusjärkudest, joonised (taani keeles)
• Aerofoto Danevirkest maastikus