Copa Libertadores
Copa Libertadores de América on Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu CONMEBOL-i korraldatav tähtsaim rahvusvaheline Lõuna-Ameerika klubide turniir, mis olemuselt vastab UEFA Meistrite Liigale. Turniir on saanud nime Lõuna-Ameerika iseseisvussõdade juhtide järgi (hispaania ja portugali keeles libertadores).
| Asutatud | 1960 |
|---|---|
| Regioon | CONMEBOL (Lõuna-Ameerika) |
| Meeskondade arv | 47 |
| Praegune meister |
 Fluminense (1. tiitel) |
| Kõige edukam klubi |
 Independiente (7 tiitlit) |
| Koduleht | Ametlik koduleht |
Esimest korda toimus Copa Libertadores 1960. aastal ning sellest võtsid osa Argentina, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Paraguay, Tšiili ja Uruguay meistermeeskonnad. Hiljem lisandusid Ecuadori, Peruu ja Venezuela klubid ning aastast 1966. aastast said turniiril osaleda ka vastavate riikide meistrivõistlustel teiseks jäänud klubid. Aastatel 1998–2016 osalesid külalismeeskondadena Mehhiko klubid.
Turniiril osalevate klubide arv on aja jooksul suurenenud. Alates 2005. aastast osales turniiril 38 meeskonda. 2016. aastast suurendati turniirill osalevate meeskondade arvu 47. Igast riigist saab turniiril osaleda neli klubi, Argentinast ja Brasiiliast kuus klubi. 32 klubi pääsevad alagrupiturniirile ning võitja selgub väljalangemisturniiril, kus võitja selgitatakse välja kahe mängu kokkuvõttes. Kui pärast kahte mängu on seis viigis, järgneb kaks korda 15 minutit lisaaega ning kui seis on jätkuvalt viigis, selgitatakse võitja penaltiseerias. Copa Libertadorese võitja pääseb Lõuna-Ameerika esindajana jalgpalliklubide maailmameistrivõistlustele. Varem pääses turniiri võitja osalema Intercontinental Cupile. Copa Libertadorese võitja kohtub lisaks Lõuna-Ameerika karikavõistluste Copa Sudamericana võitjaga Recopa Sudamericanal.
Enim kordi on Lõuna-Ameerika klubide meistriks tulnud Argentina klubi Independiente, mis on võitnud seitsmel korral, seejuures võitnud kõigil korral, millal on finaalmängule pääsenud. Aastatel 1972–1975 tuli Independiente meistriks rekordiliselt neljal korral järjest. Kuuel korral on võitnud teine Argentina klubi, Boca Juniors (viimati 2007). Viiel korral tulnud võitjaks Uruguay klubi Peñarol (viimati 1987), mis on samas finaalis viis korda ka kaotanud. Kokku on tulnud Copa Libertadorese võitjaks 26 klubi seitsmest riigist. Kõige enam on saavutanud võidu Argentina klubid (25 korral), järgnevad Brasiilia (23 korral) ja Uruguay (8 korral). Finaalseerias pole võitnud Peruu ega Mehhiko klubid. Kahe parema hulka pole kordagi jõudnud Boliivia ega Venezuela klubid.
Erinevalt paljudest teist jalgpalliturniiridest mujal maailmas ei kasutatud Copa Libertadoresel pikka aega lisaaega ega võõrsil väravate reeglit. Võõrsil väravate reeglit hakati kasutama 2005. aastal.
Meistrid muuda
Kuni 1987. aastani tuli Copa Libertadorese võitjaks finaaliseerias enim punkte teeninud meeskond (2 punkti võidu, 1 punkt viigi ja 0 punkti kaotuse eest). Kui punktid olid pärast kahte mängu võrdsed, selgitati võitja neutraalsel väljakul toimunud kolmandas mängus. Kui kolmas mäng lõppes samuti viigiliselt, selgitati võitja penaltiseerias. Aastatel 1988–2004 tuli võitjaks kahe mängu kokkuvõttes parema väravate vahega meeskond ja viigilise seisu korral selgus võitja penaltiseerias. 2005. aastal võeti kasutusele ka võõrsil löödud väravate reegli.
Alates 2019. hooajast selgitatakse võitja ühe finaalmänguga.
| Legend | |
|---|---|
| Võitja selgus lisamängus | |
| Võitjaks tuli parema väravate vahega meeskond | |
| Võitja selgus penaltiseerias | |
Edukamad klubid muuda
| Klubi | Võidud | 2. kohad |
|---|---|---|
| Independiente
|
7 | 0 |
| Boca Juniors
|
6 | 6 |
 Peñarol
|
5 | 5 |
| River Plate
|
4 | 3 |
| Estudiantes
|
4 | 1 |
| Palmeiras
|
3 | 3 |
| São Paulo
|
3 | 3 |
| Nacional
|
3 | 3 |
 Club Olimpia
|
3 | 3 |
| Grêmio
|
3 | 2 |
| Santos
|
3 | 2 |
| Flamengo
|
3 | 1 |
| Cruzeiro
|
2 | 2 |
| Internacional
|
2 | 1 |
 Atlético Nacional
|
1 | 1 |
 Colo-Colo
|
1 | 1 |
| Fluminense
|
1 | 1 |
| Racing Club
|
1 | 0 |
| Atlético Mineiro
|
1 | 1 |
| Argentinos Juniors
|
1 | 0 |
| Velez Sarsfield
|
1 | 0 |
| Vasco da Gama
|
1 | 0 |
| Once Caldas
|
1 | 0 |
 LDU Quito
|
1 | 0 |
| Corinthians
|
1 | 0 |
| San Lorenzo
|
1 | 0 |
Edukamad riigid muuda
| Riik | Võidud | 2. kohad |
|---|---|---|
| Argentina |
25 | 13 |
| Brasiilia |
23 | 18 |
| Uruguay |
8 | 8 |
| Colombia |
3 | 7 |
| Paraguay |
3 | 5 |
| Tšiili |
1 | 5 |
| Ecuador |
1 | 3 |
 Peruu |
0 | 3 |
 Mehhiko |
0 | 2 |
Rekordid muuda
- Enim väravaid – Alberto Spencer, kes lõi Peñaroli ja Barcelona särgis 54 väravat
- Enim mänge – Ever Hugo Almeida, kes mängis aastatel 1973–1990 turniiril Paraguay klubi Club Olimpia koosseisus kokku 113 korral
- Enim väravaid ühel hooajal – Daniel Onega (17 väravat 1966. aasta hooajal River Plate särgis)
- Enim turniirivõite – Francisco Sá, kes võitis kuus suurturniiri, nendest neli Independiente (1972, 1973, 1974, 1975) ja kaks Boca Juniorsiga (1977, 1978)
- Enim turniirivõite kogunud peatreener – Carlos Bianchi, kes võitis peatreenerina neli suurturniiri, neist korra Vélez Sársfieldiga (1994) ja kolm korda Boca Juniorsiga (2000, 2001 ja 2003)