Chesterfieldi saared
Chesterfieldi saared (prantsuse îles Chesterfield) on asustamata atoll Korallimeres. See on Uus-Kaledoonia osa ja kuulub Prantsusmaale.
Saared asuvad 550 km Uus-Kaledoonia põhisaarest loodes. Nad hõlmavad 120 km pikkuse ja 70 km laiuse maa-ala 19. ja 22. lõunalaiuse ning 158. ja 160. idapikkuse vahel, millel on 11 saart ja palju korallriffe. Nad asuvad poolel teel Austraaliast Uus-Kaledooniasse ja on Prantsusmaa valduste läänepiiril: kõik veelgi enam läänes asuvad rifid kuuluvad Austraaliale.
Bellona riff asub Chesterfieldi saartest 60 km lõuna poole. See on Chesterfieldi saartest geoloogiliselt eraldatud, kuid harilikult käsitletakse neid koos. Bellona riffi ei tohi ära segada Bellona saarega, mis asub üsna lähedal, umbes 11° lõunalaiust ja 160° idapikkust ning kuulub Saalomoni saartele Rennelli ja Bellona provintsi.
Saarte pindala on umbes 1 km². Laiud on kõik madalad ja kuuluvad Prantsusmaale.
Chesterfieldi laguun asub 19° ja 20° 30' lõunalaiuse ning 158° 10' ja 159° idapikkuse vahel. Laguuni ümbritsevad rifid, milles on laiad avad. Teistmoodi näeb välja laguuni idakülg, kus on enam kui 30 kilomeetri laiune ava. Laguun on suhteliselt sügav: tema keskmine sügavus on 51 meetrit. Lõunas on ta madalam, põhjas sügavam.
Ajalugu muuda
Esimesena avastati neist saartest Booby riff, mis kuulub Bellona rahude hulka ja on neist üks keskmisi. Selle avastas 1790 Henry Lidgbird Ball teel Sydneyst Bataaviasse (tänapäeva Jakarta). Sellest lõunas olevad rifid avastas veebruaris ja märtsis 1793 Mathew Boyd, kes vangilaeval "Bellona" sõitis Sydneyst Kantonisse (tänapäeva Guangzhou). Laeva järgi ongi need rahud nimetatud.
Järgmise, 1794. aasta juunis randus William Wright Bampton 5 päevaks Chesterfieldi saartele, sõitis esimese eurooplasena saarele (tal oli kaasas indialane Shah Hormuzeer) ning teatas laeva logiraamatus kahest saarest puude ja "hulga eri liiki lindudega laeva ümber, kusjuures mitut neist linnuliikidest võib kohata Norfolki saarel". Laeva järgi ongi need saared nimetatud.
Chesterfieldi saartel ja Bellona rifil on karile jooksnud palju laevu, millest esimene oli "Chesterfield". Lisaks on teada veel 18 laevahukku, kõik aastatel 1831–1896.
Saared jäävad laevatee äärde, mis ühendab Austraaliat India ja Hiinaga. Samuti käisid sealkandis vaalapüüdjad. Saartelt korjati kilpkonnamune ja guaanot.
1877 saatis Uus-Kaledoonia kuberner sõjalaeva, kes saared Prantsusmaa valdusse võttis. Guaanovarudeks hinnati 185 000 m³ ja mõnisada tonni teistel saartel. Guaano fosfaadisisalduseks mõõdeti 40–62%. Prantslased käivitasid 1879 guaano kogumise ja 1888. aastal olid saare varud ammendatud. Seejärel jäeti saared maha. Alles 1939 heisati saarele Prantsusmaa lipp.
Septembris 1944 asutasid ameeriklased Pika saare (Long Island) lõunaossa automaatse meteoroloogiajaama. Pärast sõja lõppu see likvideeriti. Järgmise meteoroloogiajaama rajasid prantslased novembris 1968 laguuni lõunaserval asuvale Haagi saarele (Loop Island) ja see töötab siiamaale. Sellest ajast külastatakse saart korrapäraselt, sest jaama on vaja aeg-ajalt hooldada. Lisaks on saarel toimunud bioloogilised, magnetoloogilised ja seismilised uuringud.