Charles Kasiel Bliss

Charles Kasiel Bliss (sündinud Karl Kasiel Blitz 1897 Czernowitz Austria13. juuli 1985 Austraalia) oli Austria semiootik.

Bliss sai tuntuks sooviga rajada universaalkiri, milles saaksid suhelda kogu maailma inimesed. Selle kirja edasiarendatud kuju tuntakse blisskirjana.

Charles Bliss sündis optiku-elektriku perekonnas. Ta lõpetas 1922 Viini Tehnikaülikooli keemiainsenerina. Töötas mõnda aega patendiosakonna ülemana. Pärast anšlussi (Anschluss) Austrias viidi ta Dachau koonduslaagrisse, hiljem sealt edasiBuchenwaldi koonduslaagrisse. Sai tänu oma naisele vabaks, kuid pidi siiski lahkuma Suurbritanniasse. Sealt edasi rändas mitmel maal, kuni jõudis 1940 Shanghaisse.

Hiinas märkas C. Bliss, et hiina dialektid erinevad üksteisest sedavõrd, et eri murdeid kõnelevad inimesed üksteist ei mõista. Küll aga on neil ühine hieroglüüfkiri. Sellest tekkis ülemaailmselt mõistetava kirja idee.

1946 suundus ta Sydneysse Austraalias. Seal asus ta arendama oma maailmakirja projekti, kirja esimeseks nimetuseks sai semantograafia (kreeka k. "sema" = joonistama + "graphein" = kirjutama). Projekt ei pälvinud laialdast huvi.

1949 aastal Sydneys leidis Bliss võimaluse oma ideede avaldamiseks – ilmus raamat "International Semantography: A non-alphabetical Symbol Writing". Selle peamine idee oli "erinevad keeled, üks kirjaviis". Tema töid küll uuriti, kuid huvi kadus peagi. 1952 nimetas üks Austraalia kohalik ajaleht teda filosoofiliseks idealistiks.

1965 aastal avaldas Bliss Sydneys oma raamatu "Semantography (Blissymbolics)".

Alles 1971 tuli sarnase projektiga välja üks Kanada puuetega inimeste organisatsioon. 1975 sai Kanada Blissymbolics Communication Foundation litsentsi Blissi väljatöötatud märkide kasutamiseks.

1976 oli Bliss Nobeli auhinna kandidaat.