Chao Phraya

Chao Phraya on jõgi Tais, suurim Tais merre suubuv jõgi.

Chao Phraya valgla kaart

Chao Phraya lähe Pingi ja Nani ühinemiskohal

Jõepraam Chao Phrayal

Chao Phraya tekib Nakhon Sawanis Pingi ja Nani jõe ühinemiskohal 25 m kõrgusel merepinnast. Ta voolab üldiselt lõunasse ja suubub Tai lahte. Suudmes asub Bangkok.

Jõe valgla suurus on 160 400 km². Valgla jääb täies ulatuses Tai territooriumile. Chao Phraya valgla piir on üsna pikalt Tai ja Laose piiriks ning lühikeselt Tai põhjapiiril ka Tai ja Birma piiriks.

Jõgi on 372 km pikk. Kui otsida kaugust suudmest kaugeima lähtejõe lähteni, siis Pingi lähteni on 1030 km ja Nani lähteni 1112 km.

Kuigi Chao Phraya on suurim Tais merre suubuv jõgi, pole ta siiski kaugeltki suurim Tai jõgi. Tai põhjapiiril on Tai ja Laose piirijõeks Mekong ning läänepiiril Tai ja Birma piirjõeks Salween. Kuid need kaks ei voola kordagi nõnda, et nende mõlemad kaldad oleksid Tais.

Suuruselt teine Tais suubuv jõgi on Mun, mis suubub ida-Tais Mekongi. Selle keskmine vooluhulk suudmes on 725 m³/s ja valgla on 119 180 km³.

Chao Phraya äärset kliimat kujundavad märjad mussoonid. Aasta keskmine sademete hulk on üle 1400 mm ning temperatuurid Bangkokis jäävad tavaliselt vahemikku 24–33 °C.

Minevikus kasvasid kõikjal jõe kallastel troopilised ja lähistroopilised vihmametsad. Tänapäevaks on need peaaegu kõikjal hävitatud ning hulk neis elanud looma- ja taimeliike on välja surnud.

Chao Phraya voolab läbi või lähedalt mööda järgmistest Tai provintsikeskustest: Nakhon Sawan, Uthai Thani, Chai Nat, Sing Bun, Ang Thong, Ayutthaya, Pathum Thani, Nonthabun, Bangkok ja Samut Prakan. Need on ka suurimad jõe lähedal olevad asulad ja kolmes viimases neist on üle 100 tuhande elaniku.

Jõe keskmine vooluhulk on lähtes 737 m³/s, millest 472 m³/s kuulub Nanile ja 265 m³/s Pingile. Vooluhulk suudmes on keskmiselt 718 m³/s. Suurim mõõdetud vooluhulk on Pingi suudmes 2302 m³/s, Nani suudmes 1522 m³/s ja Chao Phraya suudmes 5960 m³/s.

Chai Natis jaguneb jõgi kahte harru. Ida pool voolab põhiline haru, selle kõrval läänes väiksem Tha Chini nimeline väiksem haru. mis suubub Tai lahte 35 km Bangkokist läänes. Suudmes moodustub ulatuslik, mõlemale jõele ühine delta, kus looduslikele jõeharudele lisaks on hulk inimtekkelisi kanaleid, mis on mõeldud nii riisipõldude niisutamiseks kui paadisõiduks.

Chao Phraya suurimad lisajõed on Pa Sak (vasakult) ja Sakae Krang (paremalt).

Paljudel vanadel eurooplaste koostatud kaartidel antakse jõe nimeks Menam või Mae Nam. See tuleb taikeelsetest cõnadest me või Mae ('ema') ja nam ('vesi'). Seevastu chao phraya on Tai feodaalne tiitel, mida võiks tõlkida umbkaudu 'suurhertsogiks'. Jõe kohta ei kasutata seda terminit enne 19. sajandit. Eeldatavalt oligi jõe esialgne nimi Menam.

Jõe vett kasutatakse ulatuslikult taimekasvatuses niisutamiseks. Lisaks on jõgi läbi aegade olnud tähtis transpordisoon.

Jõe ületamiseks on hulgaliselt sildu, kuid tähtis koht on ka praamidel.