Bohri efekt on hemoglobiini omadus, mida kirjeldas esimesena Christian Bohr (füüsik Niels Bohri isa) 1904. aastal.

Efekt seisneb selles, et CO2 olemasolul väheneb hapniku afiinsus hingamispigmendi – hemoglobiini – suhtes. Bohri efekti tõttu on vere suurenenud CO2 sisalduse või pH taseme languse tõttu hemoglobiini hapniku sidumise määr väiksem kui see oleks olukorras, kus CO2 kontsentratsioon on väiksem või pH kõrgem.

Vaata ka muuda